Nagu Sa arvatavasti eelmisel nädalal märkasid, ei ole vikipeediaVikipeedia artikli struktuur samasugune kui paljudel teistel tekstidel, milllegamillega Sa oled kokku puutunud. Vikipeedia artikkel ei alga sissejuhatusega ega lõppe kokkuvõttega. TalArtikli eesmärgiks ei ole eesmärgiks esitada veenvalt teatud argumenti esitada ega luua lugeja ootustesootusi ja põnevust üles pingetkruvida. Vikipeedia artiklite eesmärk on anda võimalikult kerge ligipääs lugejale vajalikule informatsioonile ning see toob kaasa erinevusi nii teksti stiilis, struktuuris kui ka autori tööülesannetes. Pikaaegse kogemuse põhjal on vikipedistid koondanud hulga nippe, mis aitaks informatsiooni edukamalt edastada ning võimalikult arusaadavalt esitada.
== Artiklite eesmärk ==
PeamineVikipeedia eesmärkartikli Vikipeediapeamine eesmärk artiklil on koondada kokku kogu oluline informatsioon mõne nähtuse kohta ning muuta see ligipääsetavaks võimalikult paljudele. See, mida peab mõni lugeja oluliseks või vajalikuks peab, võib sõltuda nendetema taustast, huvidest või ajapiirangust. Tihtipeale võib juba artikli esimene lause anda lugeja huvileküsimusele ammendava vastuse ning artikkel on sellega oma eesmärgi täitnud. Mõnele teisele on vikipeediaVikipeedia võimaluseks end mõne teemaga põhjalikumalt kurssi viia ning selle jaoks tahab ta lugeda nii terve artikli kui mitmeid temagasellega seotud artikleid. Mõnel inimesel on aga konkreetne küsimus talle osaliselt tuttava teema kohta ning vikipeediaVikipeedia peaks võimaldama tal leida vastuse sellele küsimusele võimalikult kergesti. Vikipeedia artikkel on oma eesmärgi täitnud, kui sealt leitakse piiratud ajaga vajalik info sealt hõlpsasti üles leitakse.
Vikipeedia artiklid aitavad organiseerida teadmisi lähtudes sellest, mis on oluline teatud teema puhul. Vikipeedia kõige olulisem panus tänapäeva internetis ehk ongi, et nendele artiklitele on lõppkuju andnud inimtoimetajad. Nüüdisajal on internetis info leidmiseks väga palju võimalusi otsingumootoritest sotsiaalvõrgustikeni, mis on ühel või teisel viisil automaatsete algoritmide poolt kujundatud. Need algoritmid ei pruugi aga sobida igale teemale või inimesele, või vastupidi püüavad ehk liigselt oma lugejaga sobituda näidates ainult lugejale sobivat perspektiivi. On üpris kõnekas, et vikipeedia inimtoimetatud infokogumid on saanud paljuski interneti kasutajaile meelisallikateks usaldusväärse info leidmisel. Olulist rolli mängib ka see, et Vikipeedia artiklid paistavad kõikidele lugejatele samasugused ning seetõttu aitavad ka erinevatel inimestel ühistele arusaamadeni jõuda.
