Rahvusarhiiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rahvusarhiivi pole küll mõtet Tartu teadusasutuseks kategoriseerida, sest sisuliselt ta ei ole seda |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Rahvusarhiivi moodustavad [[Ajalooarhiiv]], [[Riigiarhiiv (Eesti)|Riigiarhiiv]], [[Filmiarhiiv]] ja neli regionaalset osakonda [[Haapsalu]]s, [[Kuressaare]]s, [[Rakvere]]s ja [[Valga]]s. Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud [[arhiiv]]id, v.a [[Tallinna Linnaarhiiv]] ja [[Narva Linnaarhiiv]].
==Ajalugu==
Rahvusliku arhiivisüsteemi loomist alustati Eesti Vabariigi algusaastatel. 1920. aasta kevadel tuli kokku arhiivikomisjon, mille algatusel loodi ajalooarhiiv asukohaga Tartus ja riigiarhiiv Tallinnas. Kui esimene oli mõeldud ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiustamiseks, siis teises pidi säilitatama tegutsevate asutuste dokumentatsiooni.<ref name="RA">[http://www.ra.ee/et/kes-me-oleme-2/ Kes me oleme?] Rahvusarhiivi kodulehel.</ref>
1935. aastal võeti vastu arhiiviseadus, mis tugevdas arhiivi rolli ühiskondlikult oluliste dokumentide säilitajana.<ref name="RA" />
Nõukogude perioodil läks arhiivide juhtimine Arhiivide Peavalitsuse kätte.<ref name="RA" />
==Juhtimine==
Rahvusarhiiv tegutseb [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i haldusalas. Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar, kelleks on alates 2000. aastast olnud [[Priit Pirsko]].<ref name="RA" />
==Ülesanded==
Rahvusarhiivi ülesanneteks on koguda ja säilitada ühiskonnale vajalikke dokumente ning võimaldada neile seejuures häid säilitustingimusi. Samuti on Rahvusarhiivi eesmärk tagada oma kogude vaba kasutus v.a juurdepääsupiiranguga dokumendid. Lisaks tegeleb Rahvusarhiiv asutuste juhendamisega dokumentide haldamisel, elektroonilise dokumendihalduse arendamisega ja [[digitaalarhiivindus]]ega.<ref name="tegevus">[http://www.ra.ee/et/millega-tegeleme/ Millega tegeleme?] Rahvusarhiivi kodulehel.</ref>
==Kogud==
Rahvusarhiivi kogud asuvad Ajalooarhiivis (Tartus [[Liivi tänav|Liivi]] ja [[Vahi tänav|Vahi]] tänava hoidlates), Riigiarhiivis (Tallinnas [[Madara tänav|Madara]] ja [[Maneeži tänav|Maneeži]] tänaval ning [[Tõnismägi|Tõnismäel]]), Filmiarhiivis ning kohalikes osakondades.
Kokku on Rahvusarhiivi kogudes ligikaudu 8,8 miljonit [[arhivaal]]i, millest vanim pärineb 1240. aastast.<ref name="tegevus" />
==Noora==
2015. aastal hakati ehitama Rahvusarhiivi uut peahoonet Noora Tartus [[Nooruse tänav]]al. Hoone plaanitakse avada 2017. aasta alguses.<ref>[http://www.ra.ee/et/noora-ehitamine/ Rahvusarhiivi uue hoone ehitamine] Rahvusarhiivi kodulehel.</ref>
Uude hoonesse viiakse kõik Liivi tänava arhiivihoone kogud, Kuressaare ja Haapsalu osakondade kogud ning Tõnismäe kogud. Samuti kolitakse osaliselt uude hoonesse Maneeži ja Madara tänaval säilitatavaid arhivaale.<ref>[http://www.ra.ee/vau/index.php/et/news/article/view?id=124&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2slIozS1L1M%252FNSUiuUQCJWSspKUJnEopLM5JxUQyMTJevaWgBe6hLZ Rahvusarhiivi kolimise eelinfo]</ref>
== Viited ==
8. rida ⟶ 31. rida:
== Välislingid ==
*
*[http://www.ra.ee/vau/index.php/et Rahvusarhiivi veebiportaal VAU]
*[http://ais.ra.ee/ Arhiivi infosüsteem]
*[http://www.ra.ee/dgs/explorer.php Digiteeritud allikate kogu Saaga]
[[Kategooria:Eesti arhiivid]]
| |||