Kasaarid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Turkic language map3.PNG|thumb|Turgi rahvaste levikukaart]]
'''Kasaarid''' oli [[Turgi rahvad|turgi rahvas]] Alam-Volgamaa, [[Aasov]]i, [[Don]]i ja [[Krimm]]i steppides ning nüüdse [[Dagestan]]i ranniku- ja eelmägede alal.
[[Pilt:Europe around 650.jpg|thumb|Avaarid ka kasaarid aastal 650.]]
 
Esimesed teated rändkarjakasvatajatest kasaaridest on [[5. sajand]]ist [[Bütsants]]i ajalooallikaist. 6. sajandi [[Süüria ajalugu|süüria]], [[Armeenia ajalugu|armeenia]], [[Bütsantsi ajalugu|bütsantsi]], ladina ja [[Hiina ajalugu|hiina]] ajalooallikates on andmeid [[Volga alamjooks]]ul ja [[Põhja-Kaukaasia]] põhjaosas asunud nomaadirahvast. 6. sajandil tegid nad sõjakäike Armeenia ja [[Gruusia ajalugu|Gruusia]] alade vastu ning ka [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] [[Pärsia]] [[Pärsia šahh|šahh]] oli sunnitud kaitseks nende vastu ehitama kaitseehitisi.
[[Pilt:Bulgarians and Slavs VI-VII century.png|pisi|left|Bulgaaria kolooniad pärast Suur-Bulgaaria langust 7. sajandil]]
[[Pilt:Varangian routes.png|pisi|left|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Varakeskaegsed (8.–11. sajand) varjaagide kaubateed]] [[Põhja-Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel: sinisega on märgitud kaubatee [[Läänemeri]] - [[Laadoga]] - [[Volga]]. Teised maismaa kaubateed sh kasaaride alasi läbivad teed on märgitud oranži värviga]]
[[7. sajand]]il võitlesid kasaarid põhjasuunal [[avaarid (Euraasia)|avaarid]]ega ja tõrjusid ka läänepoole Volga [[Bulgaarid|bulgarid]], 670.[[Suur-Bulgaaria]] aastatelehk tõrjusidOnoguuria lagunes kasaaride tugeva surve all lagunes Suur-Bulgaaria aastal 668. Osa nadbulgaare agarändas [[bulgaridBalkani poolsaar]]ele üleja Doonauosa lõunapõhjasuunas. poole ningAastal kontrollisid680 asutas [[Aasovi meri|AasoviäärseidAsparuh]] pärast [[steppOngali lahing]]e,ut [[Must meri|Musta mereDoonau]]st põhjarannikut jalõunas [[KrimmBütsants]]i stepialasiterritooriumil [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimese Bulgaaria tsaaririigi]].
 
Bulgaaride väljatõrjumise järel kontrollisid kasaarid [[7.Aasovi sajandmeri|Aasoviäärseid]] [[stepp]]e, [[Must meri|Musta mere]] põhjarannikut ja [[Krimm]]i stepialasi. 7. sajandi keskpaiku tekkis neil iseseisev varafeodaalne riik [[Kasaari kaganaat]], mille keskuseks oli algselt Semender ja hiljem so [[8. sajand|8.]] – [[10. sajand]], [[Itil]] ehk Atil [[Volga]] suudmes, [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ääres. kaganaat piirnes läänesuunal [[Avaari khaaniriik|Avaari khaaniriigiga]] ja [[madjarid|madjarite]] asualadega.
 
[[File:Chasaren.jpg|pisi|Kasaaride asualad ca 650 ja asualade laienemeine ca 750 ja ca 850 aastaks]]
 
[[Pilt:Varangian routes.png|pisi|left|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Varakeskaegsed (8.–11. sajand) varjaagide kaubateed]] [[Põhja-Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel: sinisega on märgitud kaubatee [[Läänemeri]] - [[Laadoga]] - [[Volga]]. Teised maismaa kaubateed sh kasaaride alasi läbivad teed on märgitud oranži värviga]]
[[File:Gardiner814.jpg|pisi|Rahvaste asualad 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner]]
9. sajandi keskpaigaks kontrollisid [[judaism]]i vastu võtnud kasaarid alasi Musta mere põhjarannikult, Krimmi, alasi mis piirnes [[madjarid|madjarite]] aladega Dneprist läänepool, alasi [[Dnepr]]i ja [[Volga]] vahel kuni Dnepri keskjooksul asunud [[Kiiev]]ini ja kirdes Volga-Bulgari riigini ning [[petšeneegid]]e aladeni idas [[Araali meri|Araali mereni]] ning alasi Musta ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] vahel.