Nõukogude Liidu sissetung Poolasse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
 
==NSV Liidu sõjajõud==
NSV Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel 21 laskur-, 13 ratsaväe- ja 16 tankidiviisisoomusdiviisi ning 2 motolaskurbrigaadi jõududega, kuhu kuulus 700 000 sõjaväelast, 6000 raskerelva, 4500 tanki ja 4000 sõjalennukit. Poolal oli vastu panna umbes 12 000 meest. Poola armee ülemjuhataja [[Edward Rydz-Śmigły]] andis käsu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga käsk ei jõudnud igale poole kohale. Anti korraldus taanduda Rumeeniasse[[Rumeenia]]sse või Ungarisse[[Ungari]]sse. Ägedaimad võitlused Poola ja Punaarmee vahel toimusid rinde põhjaosas [[Lublin]]i lähistel. Saksa ja VeneNõukogude tankibrigaadidesoomusbrigaadide ühine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures.
[[Pilt:Spotkanie Sojuszników.jpg|thumb|Nõukogude Liidu ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväeesindajate kohtumine.]]
[[Pilt:Armia Czerwona,Wehrmacht 23.09.1939 wspólna parada.jpg|right|thumb|Võiduparaad Brestis 23.09.1939, Wehrmachti kindral [[Heinz Guderian]] ja Punaarmee brigaadikomandör [[Semjon Krivošein]]]]
17. septembril vallutasid Punaarmee väeosad [[BaranovitšBaranavičy]]i ja [[MolodetšnoMaładziečna]] raudteesõlmedraudteesõlme, 18. septembril [[Lida]], [[NovogrudokNavahrudak]]i, [[Slonim]]i.
 
19. septembril vallutas Punaarmee kahepäevase rünnaku tulemusena [[VilnoVilnius]]e, 20. septembril [[Hrodna]], 21. septembril [[Pinsk]]i ja 22. septembril [[Białystok]]i, [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Lwów]]i, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem. 23. septembril pidasid [[Wehrmacht]] ja Punaarmee ühise võiduparaadi Brestis, mille võtsid vastu Wehrmachti kindral [[Heinz Guderian]] ja Punaarmee brigaadikomandör [[Semjon Krivošein]].
 
Neli päeva vastu pannud [[Hrodna]] vallutati 24. septembril. Pärast vallutamist lasti maha 300 linna kaitsnud inimest.
 
28. septembril jõudis Punaarmee Saksamaaga kokku lepitud piirile. Viimane suurem kokkupõrge Poola ja VeneNõukogude vägede vahel oli [[Wytyczno lahing]] 1. oktoobril.
 
Punaarmee sõjategevus kestis 12 päeva. Selle ajaga liiguti edasi 250–350 kilomeetrit ning võeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas 12 miljonit inimest (võrdluseks – Eesti pindala on 45 228 km²). 1939. aasta oktoobri algul oli Nõukogude Liidul Poola vastu 2 421 300 meest, 5467 suurtükki, 6096 tanki ja 3727 lennukit.
NSV Liidu – Poola sõjas sai surma Poola poolel 3500 inimest, haavata sai ja teadmata kadunuks jäi 20 000 inimest. Nõukogude Liidu poolel oli 1475 surnut või kadunut.
 
NSV Liidu kätte langes vangi 240 000 – 250 000 sõjaväelast, neist 10 000 ohvitseri, aga politsei ja teiste vastuhakanutega kokku langes vangi 454 700 inimest(?). Novembri algul koondati ohvitserid ja politseinikud – 22 000 inimest Katõni, Harkovi, Kiievi ja Minski laagritesse ja mõrvati 1940. aastal, (vt [[Katõni massimõrv]]). Vallutatud aladel pani NSV Liit toime ulatusliku [[poolakate küüditamine|poolakate küüditamise]] – kaevandustesse ja sunnitöölaagritesse saatmise. Sunnitöölaagritesse koondatud poola sõjaväelastest formeeriti 1942. aastal Venemaal Poola armee kindral [[Władysław Anders]]i juhtimisel, mis lõpetas sõja Aafrika ning Itaalia rindel sõdides ja pärast sõjategevuse lõppu saadeti lääneliitlaste poolt kuulsusetult laiali.
{{pooleli}}