Erinevus lehekülje "Loomade vangistus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 214 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P (varasemalt > varem)
P
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2016}}
'''Loomade vangistus''' tähendab loomade hoidmist inimkäe all. Vangistust saab kasutada kui üleüldist terminit, kirjeldamaks kodustatud loomade (kari- ja koduloomade) või metsikute loomade inimese hoole all hoidmist. Selle alla kuuluvad näiteks loomade pidamine farmides, kodudes, loomaaedades ning laboratooriumides.
__TOC__
 
==Ajalugu==
Loomade vangistuses hoidmise vanim dokumenteeritud vorm on [[kodustamine]]. Selle tagajärjel kohanesid metsikud loomaliigid kooseluks inimestega. Kodustatud liikideks nimetatakse neid liike, kelle käitumine, elutsükkel ning füsioloogia on muutunud põlvkondade pikkuse aretuse ja inimesega elamise tõttu. Esimesena kodustasid kütid-korilased u 15 000 eKr ilmselt koera.
 
Läbi ajaloo pole peetud mitte ainult koduloomi ning kariloomi, vaid ka metsikuid loomi. Oli lihtsalt ebaõnnestunud kodustamiskatseid, kuid varasematel aegadel kogusid rikkad, aristokraadid ning kuningad metsloomi eri põhjustel. Vastupidiselt kodustamisele sooviti eksponeerida just loomade metsikust ja loomulikku käitumist. Tänapäeva loomaaiad hoiavad loomi teistel põhjustel: looduskaitseks, haridusotstarbel ja teadustöödeks.
==Imetajate käitumishäired vangistuses==
 
 
==Imetajate käitumishäired vangistuses==
Vangistuses elavatel loomadel, eriti kodustamata loomadel, võivad vahel areneda korduvad ja otstarbetud motoorsed käitumishäired, näiteks enese hammustamine, sihitult ringilonkimine ja liigne enesehooldamine. Neid käitumishäireid tekitavad nii stress kui ka igavus. Paljud loomade hoiupaigad, eriti loomaaiad ja sarnased asutused, üritavad just selliseid stereotüüpseid käitumishäireid vähendada loomade elupaiga rikastamisega.
 
Üks käitumishäire, mille all osa vangistuses elavaid loomi kannatab, on ennast vigastav käitumine. Selle alla käivad tegevused, mille tagajärjel võib loom end vigastada, nagu näiteks hammustamine, kratsismine, löömine, karvade kiskumine ja silma torkimine.<ref name="tandfonline">http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/10888700802536798</ref> Kuigi sellised käitumishäired esinevad harva, on neid esinenud paljudel [[Esikloomalised|primaatidel]], eriti neil, kes on kogenud imikueas sotsiaalset isolatsiooni.<ref name="springer">http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs10764-007-9203-z</ref>
Ennast vigastavate tegude põhjuseid on vangistuses elavate primaatide puhul palju uuritud. Nii sotsiaalsed kui ka mittesotsiaalsed tegurid võivad selliseid käitumishäireid põhjustada. Sotsiaalsete tegurite alla kuuluvad muutused grupi koosseisus, stress, teiste grupiliikmete agressioon ja eraldatus grupist.<ref>http://link. name="springer.com"/article/10.1007%2Fs10764-007-9203-z</ref> Sotsiaalne isolatsioon, eriti varajases eas, on tähtis riskitegur.<ref>http://www. name="tandfonline.com"/doi/abs/10.1080/10888700802536798</ref> Uuringud on näidanud, et kuigi ka ema kasvatatud [[Reesusmakaak|reesusmakaakidel]] esinevad mõningad ennast vigastavad käitumishäired<ref>http://www.amsciepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1973.33.2.515</ref>, siis ilma emata kasvanud ahvidel on selliste ebanormaalsete käitumishäirete esinemised oluliselt sagedasemad<ref>http://www. name="tandfonline.com"/doi/abs/10.1080/10888700802536798</ref>. Mittesotsiaalsete tegurite alla kuuluvad ilmastikuolud, inimkontakt, väiksemad vigastused ja ärritajad ning sagedased loomaaiakülastajad.<ref>http://link. name="springer.com"/article/10.1007%2Fs10764-007-9203-z</ref> Näiteks tõestas üks uuring, et loomaaiakülastajate sagedus on positiivselt korrelatsioonis gorillade akende peksmisega. Kui külastajaid oli vähem, käitusid gorillad ka rahulikumalt. Vangistuses elavad loomad ei saa tihtipeale külastajate tähelepanu eest põgeneda ning sealt tulenev stress koos looduslike elamistingimuste puudumisega võivad viia ennast vigastavate käitumishäirete kujunemiseni.<ref>http://www.appliedanimalbehaviour.com/article/S0168-1591(05)00181-4/abstract</ref>
Katsed on näidanud, et vangistuses elavate loomade ebanormaalset käitumist, sealhulgas ka enese vigastamist, saab edukalt ravida, kui panna varem üksinduses elanud looma keskkonda teine samast soost liigikaaslane.<ref>http://www.appliedanimalbehaviour.com/article/S0168-1591(11)00304-2/abstract</ref> See meetod on eriti efektiivne primaatide puhul, kes on väga sotsiaalsed loomad. Selline kaaslase tutvustamine julgustab loomi suhtlema, vähendades sellega ebanormaalset ja ärevusest tulenevat käitumist.<ref>http://www.appliedanimalbehaviour.com/article/S0168-1591(11)00304-2/abstract</ref>
 
==Vangistuses roomajad==
Kodustatud loomade (nt kasside ja koerte) ning kodustamata loomade (nt [[roomajad]]) vahel on olulisi erinevusi. Bioloogiliselt on koerad ja kassid, ning ka teised laialdaselt kodustatud liigid nagu hobused ja kariloomad, geneetiliselt eelkohanenud ning neil on õpitavad tunnused, mis muudavad nad sobilikuks kooseluks inimestega. Vastupidiselt koertele-kassidele, on roomajatel väga vähe tunnuseid, mis soodustaks kooselu inimestega ning neil on tugevalt kinnistunud bioloogilised, käitumuslikud ning psühholoogilised tunnused, mis aitavad neil oma looduslikus keskkonnas ellu jääda.
 
Ohud kaasnevad ka eksootiliste loomade pidamisega. Pole harv juhus, kui kodus peetavad loomad põgenevad või inimesed enam lihtsalt ei soovi või ei ole võimelised looma kodus pidama ning seejärel lasevad looma vabadusse. See aga võib tekitada väga suuri ökoloogilisi probleeme. [[Florida|Floridas]] [[Evergladesi Looduspark|Evergladesi looduspargis]] on juhtunud just selline olukord: kodust põgenenud või vabaks lastud püütonid on muutunud invasiivseks liigiks. Kokkupuudete arv inimeste ja nende hiiglaslike madude vahel Evergladesi Looduspargis on sel sajandil tõusnud ning juba praegu on näha nende roomajate mõju kohalikule elukeskkonnale. Olles tippkiskjad, pole neil looduslikke vaenlasi ning Evergladesi park on neile väga sobiv elupaik. Nad paljunevad takistamatult ja oma toitumisega hävitavad kohalikke liike nagu jänesed, metskitsed, pesukarud, ning ka linnud. Kuna nad on väga suured, ei ole ka ameerika alligaatorid nende eest kaitstud. Oma aplusega on nad mitu kohalikku liiki ohustatuks muutnud ja tulevikus võib osa liike nende tõttu välja surra.<ref>http://www.usnews.com/news/articles/2014/07/21/invasive-pythons-threaten-florida-everglades</ref>
 
==Viited==
{{Viited}}
119 768

muudatust