Moskva tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
51. rida:
[[16. sajand]]i keskel lõppesid Moskva suurvürstiriigile edukalt [[15. sajand]]il alanud sõjad [[Kuldhord]]i järglasriikide [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ([[1552]]) ja [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigiga]] ([[1556]]), kuid säilis vastasseis [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[vasall]]riigi [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]].
 
[[16. sajand]]i keskel hakkas Moskva tsaaririik arendama majandussidemeid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaaga]], tsaaririigi aladel anti kaubandusprivileege Inglismaa kaupmeestele, kes konkureerisid väliskaubanduses [[Hollandi vabariik|Hollandiga]]. 1655. aastal asutatud [[Inglise Moskoovia Kompanii]]l oli 1698. aastani monopol Inglise ja [[Moskoovia]] kaubavahetuses. Inglise kaupmeeste eesmärk oli saada otsetee läbi Venemaa kaubanduseks [[Osmanite riik|Osmanite võimu all oleva]] [[Pärsia]]ga.
 
16. sajandi lõpul pidas Moskva tsaaririik sõda [[Vana-Liivimaa]]l [[Vene-Liivi sõda|Liivimaaga]] (1558–1561) ja [[Liivi sõda| sõda Rootsi kuningriigiga]], (1570–1595) [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] ning [[Rzeczpospolita]]ga, (1562–1582) [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõjas]].
 
17. sajandi alguses aga [[segaduste aeg|segaduste ajal]] [[Vene pärimisssõda|pärimisssõda]] [[Rzeczpospolita]]ga ja kaotas sõjas Rootsi kuningriigiga [[Ingeri]], [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahu]]ga läks piirkond koos Ingerimaal[[Ingerimaa]]l kindluste Ivangorodi[[Ivangorod]]i, Jami[[Jam]]i, [[Koporje]], [[Nöteborg]] ja [[Käkisalmi lään|Kexholm]]iga Rootsile ning jäi aastateks [[1617]]–[[1721]] Rootsi krooni valdusesse.
 
[[17. sajand Venemaal|17. sajandi]] [[Vene-Poola sõda]]de: [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|1609–1618]], [[Vene-Poola sõda (1632–1634)|1632–1634]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|1654–1667]] tulemusel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga, [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi.
65. rida:
Aastatel [[1656]]–[[1658]] [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|sõdis Moskva tsaaririik]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]]ga väljapääsu pärast [[Läänemeri|Läänemerele]], kuid ei saavutanud eesmärki, sõja lõpetas ([[Kärde rahu]] [[1661]]).
 
[[Peeter I]] tegi [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude käigus]] [[1695]]. aastal katse vallutada [[Azov]]i, mis asus [[Don]]i suudme lähedal.Peeter See [[kindlus]] oli tähtis, sest PeeterI tahtis saavutada väljapääsu [[Must meri|Mustale merele]]., [[Aasovi sõjakäigudsõja käigud|Esimene Aasovi sõjakäik]] [[1695]] ebaõnnestus. [[Türgi]] [[garnison]]i varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus [[sõjalaevastik]].
 
Aastate 1700–1721 [[Põhjasõda|Põhjasõja tulemusel]] Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga, kaotas Rootsi ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa Keisririik sai suurriigiks.