Moskva tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
20. rida:
 
'''Moskva tsaaririigiks''' või '''Vene tsaaririigiks''' nimetatakse [[Venemaa]] territooriumil asunud riiki alates [[Ivan IV]] kroonimisest [[tsaar]]iks [[1547]] kuni [[Peeter I]] kroonimiseni [[Venemaa keiser|keisriks]] [[1721]].
 
== Ajalugu ==
 
[[1480]]. aastal vabanes [[Moskva Suurvürstiriik]] lagunemahakanud [[mongoli-tatari]] [[Kuldhord]]i sõltuvusest. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id, koostati feodaalõiguste koodeksid ([[1497]]. ja [[1550]]. aasta [[sudebnik]]).
30. rida ⟶ 28. rida:
 
Pärast [[Romanovite dünastia]] esindaja – tsaar [[Mihhail I]] võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg.
[[File:Europe about 1560.jpg|thumb|300px|Euroopa poliitiline kaart, ca [[1560]]. aastal]]
===Riigi territooriumi laienemine===
[[File:Ivan-Groznyi-Parsuna.jpg|pisi|left|[[Ivan IV]] Julm, Moskva tsaar [[1547]]–[[1584]]]]
[[15. sajand]]il hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, allutades [[komid]], [[karjalased]] ja osaliselt [[marid]], [[16. sajand]]il [[handid]] ja [[mansid]].
 
[[Ivan IV]] Julm, Moskva tsaar ([[1547]]–[[1584]]) valitsusajal [[1552]]. aastal liidendati [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ja [[1556]] [[Astrahani khaaniriik]] ning ühtlasi neile allunud rahvaste ([[marid]], [[mordvalased]], [[tšuvašid]], osaliselt [[baškiirid]], [[tatarlased]] ja [[udmurdid]]) asuala. [[1598]]. aastal ühendati ka [[Siberi Khaaniriik|Siberi khaaniriigi]] põhiosa (Lääne-[[Siber]]) ning [[17. sajand]]il peaaegu kogu [[Siber]].
===Riigi territooriumi laienemine===
 
[[15. sajand]]il hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, allutades [[komid]], [[karjalased]] ja osaliselt [[marid]], [[16. sajand]]il [[handid]] ja [[mansid]]. [[1552]] liidendati [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ja [[1556]] [[Astrahani khaaniriik]] ning ühtlasi neile allunud rahvaste ([[marid]], [[mordvalased]], [[tšuvašid]], osaliselt [[baškiirid]], [[tatarlased]] ja [[udmurdid]]) asuala. [[1598]]. aastal ühendati ka [[Siberi Khaaniriik|Siberi khaaniriigi]] põhiosa (Lääne-[[Siber]]) ning [[17. sajand]]il peaaegu kogu [[Siber]]. 16. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka [[kabardiinid]] ja [[tšerkessid]]. Riigi laienemisega kaasnes vene [[kolonisatsioon]] [[Volgamaa]]le ja Siberisse.
 
[[File:Europe about 1560.jpg|thumb|300px|Euroopa poliitiline kaart, ca [[1560]]. aastal]]
[[File:Kyivstar vkraina 1562.jpg|thumb|300px|left|[[Girolamo Ruscelli]], Moschovia Nuova Tavola (Venice, 1562)]]
[[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|thumb|300px|Moskva tsaaririik 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
 
[[File:Willem Janszoon Blaeu. Tabula Russiae ex autographo, quod delineandum curavit Foedor filius Tzaris Borois desumta. MDCXIIII.jpg|thumb|300px|Moskva tsaaririik 1613. aastal. [[Willem Blaeu]] kaardikogust]]
 
[[File:Peter de Grote.jpg|thumb|left|Peeter I, Moskva tsaar [[1682]]–[[1721]]]]
[[File:Rzeczpospolita 1600.png|thumb|300px|[[Rzeczpospolita]] ja Moskva tsaaririigi [[Deulino vaherahu]] (1618) järgsed piirid]]
[[Pilt:Tsar Alexis Mikhailovich of Russia.jpg|thumb|left|Tsaar ([[1645]]–[[1676]]) [[Aleksei I]]]]
[[Pilt:Irp1686.png|thumb|300px|[[Rzeczpospolita]] ja Moskva tsaaririigi piirialad (1686), [[Igavese rahu leping]]u järel]]
[[File:1706 De La Feuille Map of Europe - Geographicus - Europe-lafeuille-1706.jpg|thumb|300px|Euroopa kaart 1706. aastal. ]]
[[File:Peter de Grote.jpg|thumb|left|Peeter I, Moskva tsaar [[1682]]–[[1721]]]]
[[1653]]. aastal tegi Maakogu ja [[1654]] [[Perejaslavi Raada]] otsuse [[Ukraina]] Moskva tsaaririigiga ühendamise kohta. Pärast järjekordset [[Poola-Vene sõda]] [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|1654–1667]] tunnustas Poola [[Vasakkalda-Ukraina]] ehk kunagise [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]] maade kaotust ning loovutas Moskvale ka [[Smolensk]]i ja [[Severskimaa]] ([[Andrussovo vaherahu]] 1667, [[Igavene rahu]] [[1686]]).
 
==Välispoliitika==
[[16. sajand]]i keskel lõppesid Moskva suurvürstiriigile edukalt [[15. sajand]]il alanud sõjad [[Kuldhord]]i järglasriikide [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ([[1552]]) ja [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigiga]] ([[1556]]), kuid säilis vastasseis [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[vasall]]riigi [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]].
 
[[16. sajand]]i keskel hakkas Moskva tsaaririik arendama majandussidemeid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaaga]], tsaaririigi aladel anti kaubandusprivileege Inglismaa kaupmeestele, kes konkureerisid väliskaubanduses [[Hollandi vabariik|Hollandiga]].
 
16. sajandi lõpul pidas Moskva tsaaririik sõda [[Vana-Liivimaa]]l [[Vene-Liivi sõda|Liivimaaga]] ja [[Liivi sõda| sõda Rootsi kuningriigiga]] ning [[Rzeczpospolita]]ga.
 
61. rida ⟶ 69. rida:
Aastate 1700–1721 [[Põhjasõda|Põhjasõja tulemusel]] Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga, kaotas Rootsi ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa Keisririik sai suurriigiks.
 
=== Riigivalitsemine ===
[[1598]]. aastal lõppes [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastia]] dünastiavalitsemine ning algas [[Segaduste aeg]] (1598–1613). 17. sajandi algul algas [[Poola-Rootsi interventsioon]], millega kaasnes [[1606]]–[[1607]] [[Ivan Bolotnikov]]i juhitud [[Ivan Bolotnikovi ülestõus|ülestõus1613]]. [[1613]]aastal sai võimule [[Romanovid|Romanovite]] dünastia.
 
17. sajandi keskel hakkas kujunema [[absolutism]]. Tsaar [[Aleksei I]] ([[1645]]–[[1676]]) oli üks oma aja haritumaid Venemaa riigipäid. Tema valitsusajal algatati ja koostati [[1649]] Venemaa seaduste kogu [[Maakogu seadustik]] (Соборное Уложение). Selle seadusega loeti näiteks talupojad sunnismaiseks. Aleksei I alustas Venemaa aegunud sõjaväe uuendamist uueliigilise sõjaväe moodustamise ja Venemaale välismaa sõjaspetsialistide palkamisega. Allutas Vene riigile seni kreeka kiriku võimu all olnud [[Vene Õigeusu Kirik]]u riigis koos kirikujuhi [[patriarh Nikon]]iga.
[[1632]]–[[1634]] toimus [[Smolenski sõda]]. [[1654]]–[[1667]] toimus Vene-Poola sõda. Sajandi keskel hakkas kujunema [[absolutism]]. [[Maakogu]] seadustikuga [[1649]] vormistati lõplikult [[pärisorjus]]. [[Majandus]]e arenedes tekkisid 17. sajandil [[manufaktuur]]id. [[Maksud|Maks]]ukoorma suurenemine ja [[feodalism|feodaalne]] rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade [[ülestõus|mässe]] ([[1648]] ja [[1662]] Moskvas, [[1650]] [[Pihkva]]s ja [[Novgorod]]is, [[1670]]–[[1671]] [[Stepan Razin]]i juhitud [[Stenka Razini ülestõus|ülestõus]]).
 
[[1632]]–[[1634]] toimus [[Smolenski sõda]]. [[1654]]–[[1667]] toimus Vene-Poola sõda. Sajandi keskel hakkas kujunema [[absolutism]]. [[Maakogu]] seadustikuga [[1649]] vormistati lõplikult [[pärisorjus]]. [[Majandus]]e arenedes tekkisid 17. sajandil [[manufaktuur]]id. [[Maksud|Maks]]ukoorma suurenemine ja [[feodalism|feodaalne]] rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade [[ülestõus|mässe]] ([[1648]] ja [[1662]] Moskvas, [[1650]] [[Pihkva]]s ja [[Novgorod]]is, [[1670]]–[[1671]] [[Stepan Razin]]i juhitud [[Stenka Razini ülestõus|ülestõus]]).
 
[[Peeter I]] korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: [[1708]] moodustati [[kubermang]]ud, [[1715]] loodi prikaaside asemele [[kolleegium]]id, [[1711]] asutati [[Senat (Venemaa)|Senat]], [[1721]] [[Sinod]] ja nimetati Moskva tsaaririik ümber [[Venemaa]] Keisririigiks.
 
 
=== Moskva tsaaririigi tsaarid ===
{{Vaata|Moskva tsaar}}
* [[Ivan IV]] Julm ([[1547]]–[[1584]])
* [[Semjon Bekbulatovitš]] ([[1574]]–[[1576]]) – valetsaar, kelle pani troonile Ivan IV