Siiditee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
[[Pilt:Silkroutes.jpg|thumb|Siiditeed ]]
[[Pilt:20050516220851!Seidenstrasse GMT.jpg|thumb| Maismaateevõrk [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[Konstantinoopol]]i vahel]]
'''Siiditee''' (''絲綢之路'') oli [[ida]]–[[Lääs|lääne]]suunaline, paljude tuhandete kilomeetrite pikkune, [[ajalooline kaubatee]]de [[Teedevõrk|võrk]] [[Hiina]]st [[Euroopa]]sse. Kaubateid Läände oli vähemalt seitse. Kokkuleppeliselt loetakse Siiditee alguspunktiks [[Xi'an]]i. Siiditeel asusid mh: [[Samarkand]], [[Horezm]], [[Herāt]], [[Buhhaara]], [[Hiva]] jt. Sajandite jooksul oli [[siid]] kõige tuntum kaup, mida seda mööda veeti.
Lisaks olid kasutusel kaubateed [[Jaapan]]isse ja lõunapoolsed [[meretee]]d.
12. rida:
Siidi toodeti antikajal üksnes Hiinas, mitte Euroopas. Sellepärast saab siidi mainimise põhjal antiikaja Euroopas otsustada, millal Siiditee toimima hakas.
==Ajalugu==
Siidi mainis arvatavasti juba [[Herodotos]]. Kindlasti tegi seda [[Aristoteles]]. [[Aleksander Suur]]e [[nauarh]]i Nearchose kirjutistes leidub esimest korda väljend "seeri nahad". [[Seerid]]eks nimetati antiikajal [[hiinlased|hiinlasi]]. Hiinlaste teine nimetus "[[siinid]]" ehk "tinid" jõudis [[Vahemere maad|Vahemere maadesse]] nähtavasti mereteed pidi. Pärastpoole kinnistus nimetus "seerid" Põhja-Hiina ja "siinid" Lõuna-Hiina elanikele.<ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 2. kd., lk. 172</ref>
18. rida ⟶ 19. rida:
[[Rooma riik|Rooma riigis]] oli siidikaubandus riigi [[monopol]]. Siiditee kulges tollal kaht teed pidi: lõunast [[Egiptus]]e sadamatest meritsi läbi [[India]] ning põhjast maitsi läbi [[Pärsia]] ja [[Sogdiana]]. <ref name="Antiigileksikon"/>
[[6. sajand]]il [[Justinianus Suur]]e ajal õnnestus [[Bütsants]]i [[munk]]adel õõnsate [[kepp]]ide sisse peidetuna [[siidiuss]]i mune Bütsantsi tuua <ref name="Antiigileksikon"/>. Siis hakati siidi ka Bütsantsis tootma, kuid Siiditee tähtsus oluliselt ei vähenenud, sest juba ennegi kaubeldi seal muudegi kaupadega. Mööda Siiditeed levisid [[ori|orjad]], [[satiin]] ja teised [[kangas|kangad]], [[muskus]] ja teised [[lõhnaaine]]d, [[vürts]]id, [[ravim]]id, [[juveel]]id, [[klaas]] ja isegi [[rabarber]].
Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed mööda näiteks [[palverändur]]id, [[misjonär]]id, [[sõdur]]id ja [[rändrahvad]]. Lisaks kaupadele levisid Siiditeed mööda mitmesugused tehnoloogiad, usulised ja filosoofilised õpetused, kuid ka haigused, millest tuntuim on [[muhkkatk]] ([[must surm]]).
Siiditee tähtsus hakkas oluliselt vähenema pärast [[Mongolite riik|Mongolite impeerium]]i lagunemist. Mongolite impeerium ([[Kuldhord
Mongolite impeeriumi ajal oli suur osa Siiditeest kulgenud ühe riigi maa-alal, nüüd jagunes see paljude riikide vahel ja harilikult tuli iga riigipiiri ületamise eest [[tollimaks]]u maksta. Pisut varem oli lagunenud teinegi impeerium, Bütsants. Varem olid palju kaupu transportinud rändhõimud, nüüd ei lubatud neil enam nii vabalt üle riigipiiride liikuda ja umbes selle aja paiku kaotasidki rändrahvad [[Kesk-Aasia]]s tähtsuse.
Ehkki Siiditee algaastat pole võimalik määrata, võib paika panna umbkaudse lõpuaasta: [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli vallutamine]] [[1453]]. Kogu [[Lähis-Ida]] sattus [[Osmanite impeerium]]i võimu alla, mis oli meelestatud [[kristlus]]e vastu, meenutades [[ristisõjad|ristisõdu]] ja [[rekonkista]]t. Seetõttu suhtus Osmanite riik kaubitsemisse Euroopaga vaenulikult. Ta kontrollis nii [[Väike-Aasia]]t kui ka [[Punane meri|Punase mere]] rannikut ja seetõttu saigi kõik kaubateed, mis Euroopasse viisid, peaaegu katkestada. Alles saja aasta pärast suutsid [[Veneetsia]] kaupmehed saavutada kauplemisõiguse Osmanite riigi sadamates.
| |||