Fosforiit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Eesti fosforiit: Eelmise > XX sajandi
P →‎Eesti fosforiit: lingitud nahkhiir
15. rida:
XX sajandi kahekümnendate aastate alguses ehitati Jõelähtme kihelkonda [[Ülgase]] asunduse juurde [[Ülgase fosforiidikaevandus]], kus olid fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sorteerimistsehh. Toodangu väljaveoks kohandati [[Koljuotsa]] kalasadam. Kasuliku kihi paksus kaevanduses oli alla ühe meetri. Toodang sõltus nõudlusest ja oli kuni <span style="white-space:nowrap">10 000</span> tonni aastas. 1938. aasta märtsis sõlmiti leping Saksamaaga, mille kohaselt tuli Saksamaale tarnida kümne aasta jooksul 33-protsendise toimainesisaldusega fosforiidikontsentraati P<sub>2</sub>O<sub>5</sub> kuni <span style="white-space:nowrap">340 000</span> tonni aastas.
 
Ülgase tehnokompleks põles maha 5. detsembril 1938, mille järel kaevandus suleti. Ülgase kaeveõõned kujunesid [[Ülgase koopad|koobastikuks]] ja on [[Ülgase looduskaitseala|kaitse all]] kui nahkhiirte[[nahkhiir]]te talvituspaik.
 
Eesti–Saksa lepingu realiseerimiseks rajati 1940. aastal uus fosforiiditööstus [[Maardu]]sse, põhja poole Narva maanteed [[Kroodi oja]] paremale kaldale. Kaevanduse aastaseks võimsuseks projekteeriti<!--projitseeriti?--> <span style="white-space:nowrap">370 000</span> tonni kaevist, ehk <span style="white-space:nowrap">100 000 t</span> kontsentraati (P<sub>2</sub>O<sub>5</sub> = 33%). Maardu allmaakaevandus suleti 1965.a. ja see täitus veega.