Kuressaare piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
22. rida:
[[Pilt:StampEstonia1927Michel63.jpg|pisi|left|Eesti Posti [[mark]] 1927. aastast, millel on kujutatud Kuressaare linnust.]]
Kuressaare linnus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]pide residentsiks [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguseni.
Keskaja lõpus ([[1559]]. aastal) müüs piiskop [[Johannes V Münchhausen]] oma valduse Saare- ja [[Kuramaa]]l (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama. [[17. sajand]]i alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva
[[1645]]. aastal sõlmitud [[Brömsebro rahu]]lepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. [[1618]].–[[1619]]. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, [[1623]]. aastal kahureid 116. [[1645]]. aastal oli [[garnison]] seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse üleandmisel Rootsile teenis siin 850 palgasõdurit ja 800 talupojast maakaitseväelast. [[1648]] läänistati [[Magnus Gabriel De la Gardie]]le [[Kuressaare krahvkond]] ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus<ref>Nordisk familjebok: Arensburg, grefskap, 1896, [http://runeberg.org/nfas/0182.html lk. 351]</ref>, Kuressaare krahv De la Gardie nimetati ka 1649. aasta [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kindralkuberner]]iks ja ta kavatses lossis kapitaalseid taastamis- ja ümberehitustöid<ref>[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=130 Magnus Gabriel De la Gardie ja Saaremaa]</ref>. Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna [[Kristiina]] troonist ja jättis [[Saaremaa]] endale sissetuleku allikaks.
| |||