Rukis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kustutatud kogu lehekülje sisu
Ajraddatz (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 194.106.110.156 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar.
1. rida:
{{See artikkel| räägib kultuurtaimest harilikust rukkist; taimede perekonna kohta vaata artiklit [[Rukis (perekond)]].}}
{{Taksonitabel
| nimi = Rukis
| värvus = taimed
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Ruis.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond = [[Rukis (perekond)|Rukis]] ''Secale''
| liik = '''Rukis'''
| binaarne = ''Secale cereale''
| binaarse_autor =
| levikukaart =
| sünonüümid =
}}
'''Rukis''' (botaaniline nimetus '''harilik rukis'''; ladinakeelne teaduslik nimetus ''Secale cereale'') on [[kõrrelised|kõrreliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[kultuurtaim]], [[viljataim]].
[[Pilt: Jaanipäeval õitseb rukis.jpg|pisi|Rukki pähikud tolmukatega.]]
==Ajalugu==
Looduslikult esines rukis [[Edela-Aasia]]s [[nisu]]põldudel umbrohuna. Koos nisuga levis rukis [[Pronksiaeg|pronksiajal]] (1800–1500 eKr) [[Euroopa]]sse, kus ta jahedamas [[kliima]]s ja kehvemal [[Muld|mullal]] arenes omaette kultuurteraviljaks.<ref name="hagar">{{netiviide | URL = http://www.hagar.ee/est/company/reading/rukis Hagar.ee| Pealkiri = ''Rukis''| Väljaanne = www.hagar.ee| Kasutatud = 19.08.2010| Keel = eesti}}</ref> Ehkki [[Vana-Rooma|Rooma]] ajal kasvatati rukist [[Rein]]i ja [[Doonau]] ääres ning [[Briti saared|Briti saartel]], ei pidanud [[Plinius Vanem]] sellest suuremat. "Loodusloos" kirjutas ta, et rukis "on väga vilets toit, mis kõlbab üksnes nälja vältimiseks" ja et rukkisse segatakse [[Speltanisu|speltajahu]], "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv".
 
Eestis kasvatati rukist küll juba [[I aastatuhat|I aastatuhande]] alguses, kuid kultuurteraviljana levis ta laiemalt [[11. sajand]]il, kui teda hakati vaheldama [[oder|odra]] ja [[kesa]]ga [[kolmeväljasüsteem]]is.<ref name="leibur">{{netiviide | URL = http://rukkitark.leibur.ee/index.php Leiburi Rukkitark| Pealkiri = ''Rukis ja Eesti''| Väljaanne = www.leibur.ee| Kasutatud = 19.08.2010| Keel = eesti}}</ref>
 
Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.–16. sajandil. Euroopas ainulaadsetes [[rehielamu]]tes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel.<ref name="leibur"/> Alates [[17. sajand]]ist aeti Eesti rukkist [[mõis]]ates [[viin]]a Vene turu jaoks kuni riikliku viina[[monopol]]i kehtestamiseni 19.–20. sajandi vahetusel. [[19. sajand]]il, kui Eestisse jõudsid uued põllukultuurid ([[ristik]] ja [[kartul]]) ning [[mitmeväljasüsteem]], kahanes rukki osakaal 50 protsendilt 30 protsendile.<ref name="leibur"/>
 
== Botaanilised tunnused ==
[[Narmasjuurestik]] areneb 4–8 [[idujuur]]est. [[Kõrs]] on seest õõnes ning selle pikkus on tavaliselt 110–200 cm. [[Leht]]edel on [[lehetupp]], [[lehelaba]] ja [[kõrvakesed]]. [[Õisik]]ul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised [[pähik]]ud, mille alusel paiknevad 2 liblet. [[Õis|Õiel]] on [[emakas]] ja 3 [[tolmukas|tolmukat]] ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised [[teris]]ed.<ref name="pikk2">{{netiviide | URL = http://www.pikk.ee/est/taimekasvatus/Teraviljakasvatus/rukis/botaanilineiseloomustus| Pealkiri = "Rukki botaaniline iseloomustus"| Väljaanne = www.pikk.ee| Väljaandja = Eesti põllu- ja maamajanduse infoportaal| Kasutatud = 13.01.2011| Keel = }}</ref>
 
==Rukkikasvatus==
[[Pilt:Ear of rye.jpg|pisi|Rukkipõld]]
Kasvatatakse [[talirukis|talirukist]], mis talvitub [[oras]]ena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Vili koristatakse augustis. Sageli valmistab probleeme lamandumine, mis ei lase rukist koristada kuivalt ja idanemata.<ref name="leibur"/>
 
Rukkikasvatus Eestis on viimastel aastatel kasvanud. 2005/2006 kasvatatati meil 20 385 tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus 28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks 1901 tonni. Tarbimine inimese kohta oli tootekaalus jahuekvivalendina 14,3 kg.<ref name="SA">''Põllumajandus arvudes. 2008'', Statistikaamet, 2009. ISBN 978-9985-74-468-0.</ref>
 
Eesti tuntuim rukkiaretaja oli [[Sangaste mõis]]a omanik krahv [[Friedrich Georg Magnus von Berg]]. [[1939]] ostis [[Eesti Sordiparanduse Selts]] krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut|Jõgeva Sordiaretuse Instituudi]] Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist [[Kanada]]s, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.<ref name="loss">{{netiviide | URL = http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=811 Sangaste Loss| Pealkiri = Harri Kübar ''Sangaste rukki lugu''| Väljaanne = www.sangasteloss.ee| Kasutatud = 19.08.2010| Keel = eesti}}</ref> Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt.
 
Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt.<ref>http://www.stat.ee/57535</ref>
 
==Kasutamine==
Rukist tarvitatakse eelkõige [[Leib|leivajahu]] toorainena. Tänapäeval on [[Rukkileib|rukkijahust leib]] põhiline teraviljatoit [[Põhja-Euroopa]]s ja [[Venemaa]]l.<ref name="hagar"/> Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka [[näkileib]]a, samuti aetakse sellest [[viski]]t ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava [[põhk|põhu]] ja [[õlgkatus|katuseõlgede]] allikas.
 
===Toiteomadused===
Rukkist jahvatatakse eri jämedusega [[jahu]]. Tervislikumaks peetakse jämedama jahvatusega [[täisterajahu]], milles sisalduvad ka [[rukkitera]] [[kiudained (toit)|kiudaine]]rohked väliskestad.<ref name="leibur"/>
 
[[Rukkijahus]] leidub kuni 11% [[valk]]u, 75–77% [[süsivesik]]uid ja 1–2% [[rasv]]a. Samuti sisaldab see mineraalaineid ([[kaalium]]i, [[magneesium]]i, [[fosfor]]it, [[raud]]a) ja [[B-vitamiin|B-grupi vitamiine]]. [[Nisujahu]] ja rukkijahu keemiline koostis on lähedane, kuid leivaküpsetusomadused on erinevad.<ref name="hagar"/>
 
Rukkijahus on rohkem looduslikke [[Suhkrud|suhkruid]] kui nisujahus, selles sisalduv [[tärklis]] [[kliisterdumine|kliisterdub]] madalamal temperatuuril. Jahus olevaist [[pentosaan]]idest 40% lahustub vees, moodustades limaaineid. Kuigi osa tärklisega seotud veest vabaneb küpsetamisel, jääb sellest omakorda osa rukkileiva sisusse, muutes selle kleepuvaks ja raskeks.<ref name="hagar"/>
 
Kuna rukkijahus on vähem [[gluteen]]i kui nisujahus, saavad rukkitooteid tarvitada paljud inimesed, kes on nisu suhtes [[Allergia|allergilised]].
 
==== Rukkileiva toiteväärtus ja biokeemiline koostis ====
[[Pilt:Rugbrød Rye-bread.JPG|pisi|Kodustes tingimustes valmistatud rukkileib]]
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 29.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
! Toitaine
! Väärtus <br>100 g kohta
! Ühik
|-
| [[Vesi]]
| 37,30
| g
|-
| [[Kalorsus]]
| 258,0
| kcal
|-
| [[Valgud]]
| 8,50
| g
|-
| [[Lipiidid]]
| 3,30
| g
|-
| [[Tuhk]]
| 2,50
| g
|-
| [[Süsivesikud]]
| 48,30
| g
|-
| [[Kiudained (toit)|Kiudained]]
| 5,80
| g
|-
|}
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 29.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
! Toiteelement
! Väärtus <br>100 g kohta
! Ühik
|-
| [[Kaltsium]] (Ca)
| 73,0
| mg
|-
| [[Raud]] (Fe)
| 2,83
| mg
|-
| [[Magneesium]] (Mg)
| 40,0
| mg
|-
| [[Fosfor]] (P)
| 125,0
| mg
|-
| [[Kaalium]] (K)
| 166,0
| mg
|-
| [[Naatrium]] (Na)
| 660,0
| mg
|-
| [[Tsink]] (Zn)
| 1,14
| mg
|-
| [[Vask]] (Cu)
| 0,19
| mg
|-
| [[Mangaan]] (Mn)
| 0,82
| mg
|-
| [[Fluoriid]] (F)
| 51,0
| μg
|-
| [[Seleen]] (Se)
| 30,9
| μg
|-
|colspan="3"|(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
|}
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 29.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
! Vitamiin
! Väärtus <br>100 g kohta
! Ühik
|-
| [[C-vitamiin|C]]
| 0,4
| mg
|-
| [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]]
| 0,43
| mg
|-
| [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]]
| 0,34
| mg
|-
| [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]]
| 3,80
| mg
|-
| [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]]
| 14,6
| mg
|-
| [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]]
| 0,44
| mg
|-
| [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]]
| 0,08
| mg
|-
| [[Vitamiin E|E]]
| 0,33
| mg
|-
| [[Foolhape]]
| 59,0
| μg
|-
| [[Vitamiin K|K]]
| 1,20
| μg
|-
| [[Luteiin]]+<br>[[zeaxantiin]]
| 54,0
| μg
|-
|}
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Aminohapped]]<ref name="toit"/>
! Aminohape
! Väärtus <br>100 g kohta
! width=40| Ühik
|-
| [[Glutamiinhape]]
| 2,60
| g
|-
| [[Proliin]]
| 0,91
| g
|-
| [[Leutsiin]]
| 0,58
| g
|-
| [[Aspartaamhape]]
| 0,44
| g
|-
| [[Seriin]]
| 0,42
| g
|-
|| [[Fenüülalaniin]]
| 0,41
| g
|-
| [[Valiin]]
| 0,38
| g
|-
| [[Arginiin]]
| 0,32
| g
|-
| [[Isoleutsiin]]
| 0,32
| g
|-
| [[Glütsiin]]
| 0,30
| g
|-
| [[Alaniin]]
| 0,30
| g
|-
| [[Treoniin]]
| 0,26
| g
|-
|}
{{puhasta}}
 
== Rukis maailmas ==
[[Pilt:RyeYield.png|pisi|left|Rukkitoodang maailmas.]]
{| class="wikitable" align=right style="font-size: 87%;"
|+Suurimad tootjad 2012. aastal<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Production"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 08.01.2015| Keel = inglise}}</ref>
! Riik
! Toodang,<br> tonnides
! width=40| Osakaal,<br>%
|-
| {{PisiLipp|Saksamaa}}
| 3 893 000
| 26,6
|-
| {{PisiLipp|Poola}}
| 2 888 137
| 19,8
|-
| {{PisiLipp|Venemaa}}
| 2 131 519
| 14,6
|-
| {{PisiLipp|Valgevene}}
| 1 082 405
| 7,4
|-
| {{PisiLipp|Hiina}}
| 678 000
| 4,6
|-
| {{PisiLipp|Ukraina}}
| 676 800
| 4,6
|-
| {{PisiLipp|Taani}}
| 384 400
| 2,6
|-
| {{PisiLipp|Türgi}}
| 370 000
| 2,5
|-
| {{PisiLipp|Kanada}}
| 336 600
| 2,3
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}}
| 296 700
| 2,0
|-
| '''Maailm kokku'''
| '''14 615 719'''
| 100
|-
|}
Rukist kultiveeritakse suhteliselt vähe, maailma teraviljasaagist moodustab see vaid 1,5 protsenti. Maailma rukkist 95 protsenti kasvab [[Uuralid|Uurali mägede]] ja [[Põhjameri|Põhjamere]] vahel.<ref name="leibur"/> Vähese leviku tõttu tarvitatakse enamik rukkisaagist tootjariigis või eksporditakse naaberriikidesse, mitte üle maailma.
 
Põhiline rukkikasvatusala kulgeb Põhja-[[Saksamaa]]lt üle [[Poola]], [[Ukraina]], [[Valgevene]], [[Leedu]] ja [[Läti]] Kesk- ja Põhja-Venemaale. Rukist kasvatatakse ka [[Põhja-Ameerika]]s (Kanadas ja USAs), [[Lõuna-Ameerika]]s ([[Argentina]]s ja [[Brasiilia]]s), [[Türgi]]s, [[Kasahstan]]is ning Põhja-[[Hiina]]s.
 
2012. aastal toodeti maailmas kokku 14,6 miljonit tonni rukist ning rukkipõldude kogupindala oli 5,33 miljonit [[hektar]]it.<ref name="fao"/>
 
Eestis toodeti 2008. aastal 65 600 tonni rukist, 2009. aastal 39 100 tonni, 2010. aastal 30 200 tonni ja 2011. aastal 30 900 tonni.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM04&ti=P%D5LLUKULTUURIDE+SAAK&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&lang=2 Statistikaamet]</ref>
 
== Vaata ka ==
*[[Eesti Rukki Selts]]
*[[rukkiuss]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Secale cereale}}
* [http://www.eestirukkiselts.ee/ Eesti Rukki Selts]
* [http://www.sordiaretus.ee/?pid=1754&pageHeader=Rukis Jõgeva Sordiaretuse Instituut, Rukis]
* [http://rukkitark.leibur.ee/index.php Leiburi Rukkitark]
* [http://rye.vtt.fi/ Rye and Health]
 
[[Kategooria:Kõrrelised]]
[[Kategooria:Teraviljad]]
[[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]]
[[Kategooria:Eesti kõrreliselaadsed]]
 
 
[[ar:شيلم]]