Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Ah3kal (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 213.219.102.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi.
37. rida:
 
==Eluviis ja toitumine==
Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades – [[praid]]ides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 kuni umbes neli täisealist isalõvi, 5hr55 ryghtosinajagutosinajagu emalõvisid ja kutsikaid.<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 161, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref> Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem [[isend]]it. {{lisa viide}}
 
Kord võimule saanud isased, on sunnitud üksteisega rahulikesse suhetesse jääma, selleks et püüda edukalt kaitsta praidi emalõvisid võõraste praidide isalõvide eest. Praidide kooselu tabab enamasti iga 2 või 3 aasta järel suure tõenäosusega ümberstruktureerimine. Nooremate isalõvide salgad võivad veristes võitlustes emalõvide pärast kukutada, raskelt vigastada või koguni tappa, juhtisased. Uurijate arvates tunnevad uued juhtisased küll huvi suguküpsete emalõvide vastu, kuid plaanivad tappa kõik emastest sõltuvad kutsikad, selleks et emastel algaks uuesti innaaeg.<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 161, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>
51. rida:
 
[[John Sparks]] oma raamatus "[[Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu]]" kirjeldab sigimiskäitumist praidides järgmiselt:
{{cquote|Vennaskonna kõige domineerivam liige kasutab oma eelisõigust ja rakendab kogu oma energia lõvitari seksuaalsete nõudmiste rahuldamiseks. Emane kutsub teda ligi sada korda päevas ronima kaksiratsi oma kergitatud tagupoolele. Päeva või paari pärast kaotab esimene isane oma paaritamisjõu ja mõni tema puhanumatest vendadest tõrjub ta kõrvale. Selline seksuaalne jõulisus mängib rahu hoidmisel väga olulist rolli. Indlev emalõvi on võimeline rahuldama kõiki oma "abikaasasid", ja kuna kõik nad kopuleeruvad temaga palju kordi, pole keegi isastest kindel, kes on tema järgmise kutsikapeswtfiugvehngpeggwigh egh3ighwiohgakonnakutsikapesakonna isa või isad.}}<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 161, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>
 
Ühte paari järgiti Serengetis [[innaaeg|innaajal]] järjest kaks ja pool päeva ja selle aja jooksul paaritusid nad, uurijate arvates, 157 korda.<ref>John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud [[Peeter Vissak]], lk 160, Kirjastus [[Varrak]], 2001, ISBN 9985 3 0378 4</ref>
 
Emalõvide [[tauifgbvrvukfiinustiinus]] kestab ligikaudu 105–112 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises [[koobas|koopas]], lõhes või augus. Vastsündinud kutsikad on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. [[Suguküpsus|Suguküpseks]] saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt.
 
===Eluiga===