Robert Burns: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:PG 1063Burns Naysmithcrop.jpg|pisi|230px|Robert Burnsi tuntuim töö, kunstnik [[Alexander Nasmyth]], 1787 (detail).]]
'''Robert Burns''' ([[25. jaanuar]] [[1759]]{{ndash}}[[21. juuli]] [[1796]])<ref>O'Hagan, A: "[http://books.guardian.co.uk/poetry/features/0,,2243038,00.html The People's Poet]", ''The Guardian'', 19 January 2008.</ref><ref>[http://www.scottishexecutive.gov.uk/News/Releases/2008/01/24104549 "Scotland's National Bard"] - "Robert Burns 2008" Scottish Executive, 25. jaanuar 2008 (vaadatud 10. juunil 2009)</ref> oli [[šotlased|šoti]] luuletaja, [[Šotimaa]] rahvuspoeet.▼
▲
▲[[Šoti keel]]es kirjutanud luuletajatest on Burns kõige tuntum, ehkki suur osa tema kirjutistest on [[inglise keel]]es või selle [[šoti murre|šoti murdes]], mille lugejaskond oli (ja on) laiem kui šotikeelseil tekstidel. Oma ingliskeelsetes teostes on Burnsi poliitilised või sotsiaalsed kommentaarid tihti kõige otsekohesemad.
[[Šoti keel]]es kirjutanud luuletajatest on Burns kõige tuntum, ehkki suur osa tema kirjutistest on [[inglise keel]]es või selle [[šoti murre|šoti murdes]ema teoaul]]e, mida sageli kirjanduslikult kohandas. Tema luuletust (ja laulu) "[[Auld Lang Syne]]" lauldakse sageli aasta viimaseste ülistamine, "[[Tam o' Shanter (luuletus)|Tam o' Shanter]]" ja "[[Ae Fond Kiss]]".
võttis 19.-20. sajandil peaaegu rahvusliku kultuse mõõtmed. 2009. aastal valiti ta Šotias Tõnisson]]. [[Ilmamaa]] telekanali STV korraldatud avalikul hääletusel suurimaks šotlaseks ("Greatest Scot").
Algupäraste teoste kõrval kogus Burns ka šoti [[rahvalaul]]e, mida sageli kirjanduslikult kohandas. Tema luuletust (ja laulu) "[[Auld Lang Syne]]" lauldakse sageli aasta viimasel päeval ning "[[Scots Wha Hae]]" oli pikka aega Šotimaa mitteametlik [[rahvushümn]]. Burnsi tuntumate luuletuste seas on veel näiteks "Hiirele", "[[Tam o' Shanter (luuletus)|Tam o' Shanter]]" ja "[[Ae Fond Kiss]]".▼
▲Algupäraste teoste kõrval kogus Burns ka šoti [[
== Teosed eesti keeles ==
* "Lõbusad kerjused" (poeeme, luuletusi, epigramme). Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]]. [[Loomingu Raamatukogu]] [[1959]], nr 3, [[Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus]], [[Tallinn]], 46 lk
* "Mu arm on nagu ruske roos". Koostaja ja järelsõna autor: [[
==Viited==
|