Helikandja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Helikandja''' on [[andmekandja]], millele on võimalik salvestada [[heli]]sid
Helikandjad tulid koos [[helisalvestus]]ega kasutusele 19. sajandi viimasel veerandil. Esimeseks helikandjaks oli [[fonograaf]]i vahatrummel. [[Šellak]]plaat (Ø 10 tolli, 78 p/min) tuli müügile aastal 1904, kauamängiv (LP ''Long Play'') [[vinüülplaat]] (Ø 12 tolli, {{frac|33|1|3}} p/min) 1948, [[stereofoonia|stereoplaat]] 1953.
Magnetsalvestise kandjana võeti kasutusele [[magnetlint]] suurtel ketastel 1935 ja [[helikassett|kassetis]] 1963. Sellele [[analoogsignaal]]i kandjate ajajärgule järgnenud digiajastul oli salvestuskandjaks esialgu magnetlint ([[DAT-magnetofon]]is), seejärel tulid optilised andmekandjad [[CD-plaat]] (1982), [[SACD]] ja [[DVD-Audio]], samuti [[magnetoptiline ketas]].
[[Kategooria:Helikandjad| ]]▼
Tänapäeval kannab (heli)salvestist peamiselt [[välkmälu]][[kiip]] ([[mälupulk|mälupulgas]], [[mälukaart|mälukaardis]], [[SSD|SSD-kõvakettas]]).
[[Kategooria:Helisalvestus]]
|