Redaktsioon: 2. detsember 2012, kell 16:25 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2016, kell 09:17 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3544 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Helikandja''' on [[andmekandja]], millele on võimalik salvestada [[heli]]sid., ~~Helikandjaid~~peamiselt muusikat ja kõnet. ~~kasutatakse~~ [[~~muusikaproduktsioon~~Muusikaproduktsioon]]is kasutatakse helikandjaid [[fonogramm]]ide ~~[[tootmine\|~~tootmiseks]]. Helikandjad tulid koos [[helisalvestus]]ega kasutusele 19. sajandi viimasel veerandil. Esimeseks helikandjaks oli [[fonograaf]]i vahatrummel. [[Šellak]]plaat (Ø 10 tolli, 78 p/min) tuli müügile aastal 1904, kauamängiv (LP ''Long Play'') [[vinüülplaat]] (Ø 12 tolli, {{frac\|33\|1\|3}}  p/min) 1948, [[stereofoonia\|stereoplaat]] 1953. ~~Helikandjad on näiteks:~~ [[Atsetaatplaat]] [[CD (andmekandja)\|CD]] [[DAT]] [[DVD]] [[Eboniitplaat]] [[Helikassett]] [[Helilint]] [[Kõvaketas]] [[MiniDisc]] [[SACD]] [[Šellakplaat]] [[Vaharull]] [[Vinüülplaat]] [[VHS]] Magnetsalvestise kandjana võeti kasutusele [[magnetlint]] suurtel ketastel 1935 ja [[helikassett\|kassetis]] 1963. Sellele [[analoogsignaal]]i kandjate ajajärgule järgnenud digiajastul oli salvestuskandjaks esialgu magnetlint ([[DAT-magnetofon]]is), seejärel tulid optilised andmekandjad [[CD-plaat]] (1982), [[SACD]] ja [[DVD-Audio]], samuti [[magnetoptiline ketas]]. [[Kategooria:Helikandjad\| ]]▼ Tänapäeval kannab (heli)salvestist peamiselt [[välkmälu]][[kiip]] ([[mälupulk\|mälupulgas]], [[mälukaart\|mälukaardis]], [[SSD\|SSD-kõvakettas]]). ▲[[Kategooria:Helikandjad\| ]] [[Kategooria:Helisalvestus]]

Helikandja: erinevus redaktsioonide vahel