Fašism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kaks Ajalugu üheks |
||
24. rida:
[[Gaetano Mosca]] kirjutas, et igas ühiskonnas võtab "organiseeritud vähemus" täieliku võimu "organiseerimata enamuse" üle, mis moodustavad ühiskonna ainsad kaks tegelikku [[Klass|klassi]]. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[monarhism|monarhistlik]] rahvuslane [[Charles Maurras]] väitis, et rahvusriik peab looma orgaanilise ühtsuse, mida peaks juhtima ainuvõimul asuv [[monarh]]. Prantsuse revolutsiooniline sündikalist Georges Sorel rõhutas [[poliitvägivald|poliitvägivalla]] õigustatavust ning revolutsioonilise poliitreligiooni olemasolu vajadust. Tema sõnul oli demokraatia lausa [[Reaktsionäär|reaktsionääriline]] nähtus, mis on puhtalt aristokraatlik.
=== Fašism Euroopas pärast Maailmasõda (1919-1944) ===
Poliitiline liikumine fašistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]].▼
Kohalikest oludest lähtuvalt omandas fašism eri maades erisuguse kuju. Fašistlik liikumine tekkis [[1919]]. aastal [[Itaalia]]s, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (Võitlusliit). [[1921]] kujunes sellest [[Rahvuslik Fašistlik Partei]]. Esmakordselt kehtestatigi fašistlik kord Itaalias ([[1922]]–[[1943]]), seejärel [[Saksamaa]]l ([[1933]]–[[1945]]) ja teistes maades. Saksamaal esines fašism [[natsionaalsotsialism]]i nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fašistlikud organisatsioonid I ja [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides. [[Hispaania]]s nt [[Falang]], mis tuli [[kindral]] Franco juhitud [[putš]]i tulemusena võimule aastal [[1939]]. [[Austria]]s kehtis [[1934]]–[[1938]] fašismist mõjutatud [[autoritaarsus|autoritaarne]] diktatuur, nn. [[klerikaalfašism]]. Samasugune režiim oli [[Portugal]]is alates 1930. aastatest. Fašismile iseloomulikke jooni esines [[Ungari]]s 1930. aastail, [[Bulgaaria]]s [[1935]]–[[1944]], Kreekas [[1936]]–1944, samuti [[Ladina-Ameerika]] riikides, [[Jaapan]]i [[militarism|militaristlikus]] režiimis ja mujal. ▼
=== Itaalia 1919. aastast ===
30. rida ⟶ 35. rida:
Fašism pole selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fašismil, mis kritiseerib nii ennast kui ka teisi, on iseseisev lähtekoht ja suhtumismõõdupuu – järelikult ka teostamise lähtekoht – paljude probleemide lahendamiseks. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab [[patsifism]]i, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Fašismi põhimõtte järgi viib ainult sõda inimenergiad maksimaalse kõrguseni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on fašismile võõras. Samuti on fašistlikule vaimule võõrad kõik [[internatsionalism|internatsionalistlikud]] ja [[sotsiaalne|sotsiaalsed]] konstruktsioonid. Samas pooldab fašism oma lähedaste hoidmist. Fašismi doktriini juurde kuulub oma perekonna, vanemate ja nõrgemate austamine.
==== Itaalia fašismi tunnusjooned====
* Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega.
* Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašism [[futurism]]ist.
56. rida ⟶ 61. rida:
Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik|riigiaparaadi]] ühtekasvamine fašistliku parteiga, [[ühiskond|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused|õiguste]] mahasurumine. Peale selle sõjakas [[šovinism]], agressiivne välis[[poliitika]], piiramatu omavoli ja [[patriotism]]i nimel korda saadetud massiterror vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. Vaenuõhkkonda tekitatakse poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega.
▲Poliitiline liikumine fašistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]].
▲Kohalikest oludest lähtuvalt omandas fašism eri maades erisuguse kuju. Fašistlik liikumine tekkis [[1919]]. aastal [[Itaalia]]s, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (Võitlusliit). [[1921]] kujunes sellest [[Rahvuslik Fašistlik Partei]]. Esmakordselt kehtestatigi fašistlik kord Itaalias ([[1922]]–[[1943]]), seejärel [[Saksamaa]]l ([[1933]]–[[1945]]) ja teistes maades. Saksamaal esines fašism [[natsionaalsotsialism]]i nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fašistlikud organisatsioonid I ja [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides. [[Hispaania]]s nt [[Falang]], mis tuli [[kindral]] Franco juhitud [[putš]]i tulemusena võimule aastal [[1939]]. [[Austria]]s kehtis [[1934]]–[[1938]] fašismist mõjutatud [[autoritaarsus|autoritaarne]] diktatuur, nn. [[klerikaalfašism]]. Samasugune režiim oli [[Portugal]]is alates 1930. aastatest. Fašismile iseloomulikke jooni esines [[Ungari]]s 1930. aastail, [[Bulgaaria]]s [[1935]]–[[1944]], Kreekas [[1936]]–1944, samuti [[Ladina-Ameerika]] riikides, [[Jaapan]]i [[militarism|militaristlikus]] režiimis ja mujal.
== Vaata ka ==
| |||