Fašism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
See ei olnud partei, poliitilised ühingud kaotati Eestis 1938. aastal |
Resümee puudub |
||
2. rida:
{{Valitsusvormid}}
'''Fašism''' ([[itaalia keel]]es ''fascismo'') on [[Poliitika|poliitiline]] [[ideoloogia]], mis taotleb [[rahvus]]likele ja [[kultuur|ktuur]]ilistele nnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva [[Riik|riigi]] loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd. Fašistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu [[Autoritarism|autoritarismis]]. Fašistlikus riigis on suur rõhk peatada kõik [[Dekadents|dekadentsi]] ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues [[Repressioon|repressiivne]] ja [[Sotsiaaldarvinism|sotsiaaldarvinistlik]] keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fašistlikeks põhiväärtusteks, nagu need olid kirjas [[Vichy Prantsusmaa]] rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa.
Me teame juba, et "fašistid" on [[§ 58|Viiekümne Kaheksanda]] hüüdnimi, mille terased krimkad on käiku lasknud ja ülemused palavalt heaks kiitnud: kunai oli kena nimi "kaerrid", kuid see jäi soiku, aga häbimärk peab tabav olema.<ref>Aleksandr Solženitsõn, Gulagi arhipelaag, III–IV. Tallinn, Eesti Raamat, 1990, lk. 124–125.</ref>
Fašism tõusis esile Euroopas 20. sajandi esimesel poolel. Fašismile on iseloomulik kritiseerida [[Kapitalism|kapitalistlikke]] ja [[Kommunism|kommunistlike]] majandussüsteeme, liberaaldemokraatlikut poliitilist süsteemi ning nendega seotud liialt mõõdukaid konservatiivseid erakondi ja liberaalsete erakondade [[Sotsiaalliberalism|ühiskondlikku liberalismi]], mida fašistid peavad dekadentsiks. Fašistide arust muutis [[Esimene maailmasõda|Maailmasõda]] liberaaldemokraatia poliitiliseks igandiks ning vaid sõjaliselt ja isikuliselt mobiliseeritud autoritaarne riik suudab vastata ühiskondlikele ja majanduslikele kriisidele ning kaitsta oma rahvast. Fašistide jaoks pole vägivald objektiivselt halb ning nad usuvad, et see on vajalik rahva huvide kaitseks.
| |||