Fašism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pikem sissejuhatus |
Fašismi eelkäijad (inglisekeelsest Vikipeediast, tsitaate ei lisanud) |
||
12. rida:
Sõna ''fascismo'' tuleb sõnast ''fascio'' (mitmuses ''fasci''), mis tähendab "kimpu" poliitilise või relvastatud rühmituse (''[[Fascio di combattimento]]'') ja ka rahvuse tähenduses. Samuti seostatakse seda [[ladina keel|ladina keele sõnaga]] ''[[fasces]]'', mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega – kõrgema võimu tähist, mida [[Vana-Rooma]]s kandsid [[liktor]]id kõrgemate [[magistraat]]ide ees.
== Ajalugu ==
=== Enne Mussolinit (1880-1914) ===
19. sajandi lõpul loodud fašistlikud ja paremäärmuslikud ideoloogiad said alguse vastupanust [[Ratsionalism|ratsionalismile]], [[materialism|materialismile]], [[positivism|positivismile]], ülemklassile ehk buržuaale ja [[demokraatia|demokraatiale]]. Peamised argumendid on need, et olemasolev kapitalistlik majandussüsteem, liberaaldemokraatlik poliitiline süsteem ja rõhk üksikisikute õigustele ja vabadustele tekitavad ühiskondliku nõrkuse, võõrandumise ja üleüldise allakäigu.
Sajandilõpu ehk ''fin de siècle'''i mõtlejad toetasid emotsionalismi ehk tunnetepõhist filosoofiat, irratsionalismi ehk ebaratsionaalsust ja subjektivismi ehk eraisiku vaatenurga kujunemist ja selle põhjal käitumist. Üks tähtsatest filosoofidest sellel ajal oli sakslane [[Friedrich Nietzsche]], kelle lähenemine elule põhines kriitikast [[Budism|budismi]] vastu, milles ta väitis, et inimene peaks omaks võtma kõik kannatused, selle asemel et neid vaigistada või vältida, nagu on põhiteemaks [[kristlus|kristlikus usus]]. Nietzsche massipoliitikat ei toetanud, kuid ta ideed võeti palju hiljem [[Adolf Hitler|Adolf Hitleri]] juhitud [[Natsi-Saksamaa]] juhtkonna poolt niivõrd omaks, et tema kirjandust hakati seal isegi kohustuslikus kooras levitama.
Üheks fašismi tähtsamaks alustalaks kujunes [[sotsiaalne darvinism]], mis väitis, et inimese füüsiline ja ühiskondlik olemus on vahetu ning inimseisund on lõputu tugevamate ellujäämine. Sotsiaaldarvinism vaidles positivismile vastu, et inimeste ellujäämine ja paljunemine ei tulene ratsionaalsest valikust, vaid pärimusest ja keskkonnast ning ka rassist. Antiratsionalism põhines ideel, et inimene pole ratsionaalne olend, vaid et ta otsused ning seega ka otsused, mis on tehtud demokraatia raamistikus, põhinevad alati emotsioonidel ja ühiskondlikel suhetel.
[[Gaetano Mosca]] kirjutas, et igas ühiskonnas võtab "organiseeritud vähemus" täieliku võimu "organiseerimata enamuse" üle, mis moodustavad ühiskonna ainsad kaks tegelikku [[Klass|klassi]]. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[monarhism|monarhistlik]] rahvuslane [[Charles Maurras]] väitis, et rahvusriik peab looma orgaanilise ühtsuse, mida peaks juhtima ainuvõimul asuv [[monarh]]. Prantsuse revolutsiooniline sündikalist Georges Sorel rõhutas [[poliitvägivald|poliitvägivalla]] õigustatavust ning revolutsioonilise poliitreligiooni olemasolu vajadust. Tema sõnul oli demokraatia lausa [[Reaktsionäär|reaktsionääriline]] nähtus, mis on puhtalt aristokraatlik.
=== Itaalia 1919. aastast ===
Algselt tähendas fašism [[Benito Mussolini]] [[1919]]. aastal rajatud Itaalia Võitlusliitudest (''[[Fasci Italiani di Combattimento]]'') alguse saanud poliitilist liikumist, mis tuli [[Itaalia]]s [[1922]]. aastal võimule.
| |||