Redaktsioon: 4. aprill 2015, kell 00:25 redigeeri Võrok (arutelu \| kaastöö) 443 muudatust rahvaloenduse andmed ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. veebruar 2016, kell 21:19 redigeeri eemalda Ajakajakas (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on mulgi keelel 9698 kõnelejat peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s [[Mulgimaa]]l ([[Helme kihelkond\|Helme]], [[Karksi kihelkond\|Karksi]], [[Halliste kihelkond\|Halliste]], [[Tarvastu kihelkond\|Tarvastu]] ja [[Paistu kihelkond]]), mis jaguneb tänapäeval [[Viljandi maakond\|Viljandi]] ja [[Valga maakond\|Valga maakonna]] vahel. Mulgi keele ja kultuuri arendamiseks on loodud [[Mulgi Kultuuri Instituut]]. [[Mulkide Selts]]i (tegutsenud [[1934]]-[[1940]] ja alates [[1989]]. aastast) toetusel ilmus [[2004]] mulgi keele [[lugemik]] "[[Mulgi keelen ja meelen]]", mille autorid on [[Silvi Väljal]] ja [[Lembit Eelmäe]]. Ilmunud on kamitmeid [[heliplaat]]e mulgikeelsete laulude (nt [[Anu Taul]]i "Tähe tüdär" ja, "Engi aig", "Vikerkaart otsman") ja luulega. Alates 2005. aastast on ERR Vikerraadios eetris igal nädalal [http://vikerraadio.err.ee/v/mulgikeelsed_uudised/saated/1610b5da-8290-4839-a673-3cb34d5f9425/mulgikeelsed-uudised mulgikeelsed uudised.] Mulgi keelt õpetati kooli sulgemiseni [[Lilli Algkool]]is. Mulkide Selts annab igal aastal välja mahukat "[[Mulkide Almanakk]]i". Kord kuus annab [[Vikerraadio]] eetrisse mulgikeelse saate. Ebaregulaarselt ilmub mulgikeelne ajaleht [[Mulke Sõna]]. [[Mulgi Kultuuri Instituut]] annab alates 2008. aastast neli korda aastas välja mulgikeelset ajalehte [http://mulgimaa.ee/mulgi-kultuuri-instituut/uitsainus-mulgimaa/ Üitsainus Mulgimaa.] Mulgi keel on tuntud eelkõige luulekeelena. Rikkalikku mulgikeelset luuleloomingut on käsitletud eesti [[murdeluule]] või [[lõunaeesti kirjandus]]e kontekstis. Eeskätt romaanikirjanikuna tuntud [[Nikolai Baturin]] luuletab mulgi keeles.▼ ▲Mulgi keel on tuntud eelkõige luulekeelena. Rikkalikku mulgikeelset luuleloomingut on käsitletud eesti [[murdeluule]] või [[lõunaeesti kirjandus]]e kontekstis. Eeskätt romaanikirjanikuna tuntud [[Nikolai Baturin]] luuletab mulgi keeles. [http://mulgimaa.ee/mulgimaast/mulgi-kirjandus/ Mulgi kirjandusest] kõneldes peab vanematest kirjanikest kindlasti mainima [[Juhan Kunderit]], [[August Kitzbergi]] ja [[Hendrik Adamsoni.]] Mulgi keelel pole seni ametlikku staatust. Aastal [[2004]] loodi küll lõunaeesti keelte staatusega tegelev valitsuskomisjon, kuid see pole siiani mulgi keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud. ~~Väga väikesearvulise ja ruttu vananeva kõnelejaskonna tõttu on mulgi keel koos [[tartu keel]]ega hääbumas.~~ ==Vaata ka== 24. rida ⟶ 22. rida: ==Kirjandust== * [[Salme Tanning]]. ''Mulgi murdetekstid.'' Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961 (Eesti murded 1) * [http://www.emakeeleselts.ee/digiraamatud/ES_digiraamat_Ennemustitsel-Mulgimaal_nlib-digar_193067.pdf Ennemustitsel Mulgimaal]. DIGAR, 2008 * [http://mulgimaa.ee/mulgimaast/mulgi-kirjandus/ Mulgi kirjandus] ==Välislink==

Mulgi keel: erinevus redaktsioonide vahel