Erinevus lehekülje "Mulgimaa" redaktsioonide vahel

Lisatud 11 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
 
[[Pilt:Mulgimaa lipp.png|pisi|[[Mulgimaa lipp]].]]
'''Mulgimaa''' on kultuuriajaloolineline piirkond [[Lõuna-Eesti]]s, mis koosneb viiest endisest [[kihelkond|kihelkonnast]]: [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]] ja [[Helme kihelkond|Helme]]. Mulgimaaks on peetud ka [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] lõunaosa ja [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] idaosa.
 
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija.
Talude päriseksostmine ja põllumajandus kulgesid Mulgimaal suhteliselt kiiresti. Mulgimaa tõusis majanduslikult jõuka ja kultuuriliselt aktiivse regioonina jõuliselt esile 19. sajandi teisel poolel, oluline oli linakasvatus. Mulgid said oma lapsi koolitada ning heljem osalesid paljud mulgid noore [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ülesehitamisel kui ka [[Tartu rahu]] protsessil.
 
Talude päriseksostmine ja põllumajandus kulgesid Mulgimaal suhteliselt kiiresti. Mulgimaa tõusis majanduslikult jõuka ja kultuuriliselt aktiivse regioonina jõuliselt esile 19. sajandi teisel poolel, oluline oli linakasvatus. Mulgid said oma lapsi koolitada ning heljemhljem osalesid paljud haritud mulgid noore [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ülesehitamisel kui ka [[Tartu rahu]] protsessil.
1934. aastal asutatud Mulkide Seltsi põhikiri ütleb: Mulgi päritoluga loetakse loetakse need eestisoost vabariigi kodanikud, kelle esiisad on teoorjuse ajal, so 1860. aastate ümber seisnud Viljandimaa Tarvastu ja Paistu või Valgamaal Helme kihelkonna või Pärnumaal Halliste ja Karksi kihelkonna valdade nimekirjas. Ema päritolu järele loetakse mulgiks ainult üks põlv. Mulgimaale sisserännanute, teiste eestisoost vabariigi kodanikkude lapsed loetakse ainult siis mulkideks, kui nad Mulgimaal on sündinud, üles kasvanud ja omavad Mulgimaal kinnisvara. Ilma viimase nõudmiseta loetakse vaid Mulgimaale sisserännanute lapselapsed mulkideks, kui nad on Mulgimaal sündinud ja üles kasvanud.
 
1934. aastal asutatud Mulkide Seltsi põhikiri ütleb: Mulgi päritoluga loetakse loetakse need eestisoost vabariigi kodanikud, kelle esiisad on teoorjuse ajal, so 1860. aastate ümber seisnud Viljandimaa Tarvastu ja Paistu või Valgamaal Helme kihelkonna või Pärnumaal Halliste ja Karksi kihelkonna valdade nimekirjas. Ema päritolu järele loetakse mulgiks ainult üks põlv. Mulgimaale sisserännanute, teiste eestisoost vabariigi kodanikkude lapsed loetakse ainult siis mulkideks, kui nad Mulgimaal on sündinud, üles kasvanud ja omavad Mulgimaal kinnisvara. Ilma viimase nõudmiseta loetakse vaid Mulgimaale sisserännanute lapselapsed mulkideks, kui nad on Mulgimaal sündinud ja üles kasvanud.
Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija.
 
Mulgi keel (mulgi kiil) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalne kõnekeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Keeleajalooliste käsitluste järgi on mulgi keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre. Sellesse rühma kuulub veel võru keel, seto keel ja tartu keel.
16

muudatust