Redaktsioon: 29. veebruar 2016, kell 20:18 redigeeri Ajakajakas (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. veebruar 2016, kell 20:20 redigeeri eemalda Ajakajakas (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: Mulgimaaks nimetatud piirkond oli [[19. sajand]]i lõpuni [[mulgi keel]]e alusel selgelt eristatav [[etnograafia\|etnograafiline]] ja lingvistiline ala, Muinas-[[Sakala]] maakonna järeltulija. Mulgi lipp õnnistati 12.10.2013 Tarvastus. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku kindel rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi keele ehk [[lõunaeesti keel]]e läänemurde leviala. [[Pilt:South Estonian language area.jpg\|thumb\|Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared ([[Leivud\|Leivu]], [[Lutsi maarahvas\|Lutsi]] ja [[Kraasna maarahvas\|Kraasna]]).]] Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud [[Viljandi]]t, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud [[Abja-Paluoja]] linna Mulgimaa keskuseks.

Mulgimaa: erinevus redaktsioonide vahel