'''Johannes Lepiksaar''' ([[20. november]] [[1907]] [[Rakvere]] – [[7. aprill]] [[2005]]) oli eesti [[zooloog]] ja [[osteoloog]], Eesti ökoloogilise [[etoloogia]] rajajaid.
== Elukäik ==
EnneLõpetas 1930 [[TeineTartu maailmasõdaÜlikooli loodusteaduskond|TeistTartu maailmasõdaÜlikooli loodusteaduskonna]] teenis, [[Tartutöötas ülikool]]isseejärel samas zooloogia instituudis assistendi ja ([[1939]] oli [[Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum|TÜ zooloogiamuuseumi]] konservaator)konservaatorina. Aastatel 1933–1937 uuris ja määras [[Lammasmägi|Lammasmäelt]], [[Kuusalu]]st ja teistest Eesti kohtadest leitud [[luu|luid]]. 1941- 943 töötas ülikoolis õppejõuna.
Aastal [[1944]] põgenes [[Rootsi]], kus töötas 1949-1972 [[Göteborg]]i loodusloomuuseumis. Aastast 1968 [[Göteborgi Ülikool|Göteborgi Ülikooli]] filosoofia audoktor. Tema tegevusvaldkonda kuulusid muu seas [[terioloogia]], [[ornitoloogia]] ja [[ihtüoloogia]]. Avaldanud töid ornitoloogia, ihtüoloogia ja fauna ajaloo alalt .
Aastal [[1944]] põgenes [[Rootsi]].
Aastast [[19491990]] töötasoli ta [[GöteborgEesti Looduseuurijate Selts]]i loodusloomuuseumisauliige.
Tema tegevusvaldkonda kuulusid muu seas [[terioloogia]], [[ornitoloogia]] ja [[ihtüoloogia]].
Ta on Eesti ökoloogilise [[etoloogia]] asutajaid.
Aastast [[1990]] oli ta [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i auliige.
