Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 1058 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
[[File:Etruscan civilization map.png|thumb|200px|[[Etruria]] alad]]
[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] olid [[etruskide linnriigid]], [[Etruski kaheteistkümne linna liit]] Apenniini poolsaare valitsev jõud. Etruuriast laiendasid etruskid oma võimu [[Po madalik]]ule ning lõuna poole Roomast edasi [[Latinum]]isse, [[Campania]]sse ning [[Korsika]] ja [[Elba]] saarele. Umbes [[540 eKr]] võitsid etruskid liidus [[Kartaago]]ga kreeklasi merelahingus [[Alalia]] juures. Pärast seda valitses etruskide laevastik mõnda aega kogu [[Vahemeri|Vahemere]] loodeosa merekaubandust, kuid ertuskide langus sai alguse pärast [[474 eKr|474. aastat eKr]], kui [[Sürakuusa|sürakuuslased]] [[Hieron]]i juhtimisel purustasid [[Kyme]] lähedal etruski laevastiku. Etruskide võimsuse murdsid [[latiinid]]e tõus [[Latinum]]is ja [[samniidid|samniitide]] tõus [[Campania]]s. Põhja-Itaalias surusid etruskidele peale [[gallid]], lõunast tungis peale tugevnev Rooma ja aastaks [[283 eKr]] suutsid roomlased etruskid täielikult alistada.
 
 
===Latiini liit===
[[275 eKr]]. aastal Phyrros kaotas [[Beneventumi lahing]]u ja Pyrrhos mõistis, et sõda Roomaga venib väga pikaks, kuid tema jõud on lõppemas. Ta otsustas ta mõneks ajaks Itaaliast lahkuda. Samal ajal olid gallialased on sõjakäigul lõunasse, läbi praeguse [[Serbia]] ja [[Albaania]] Makedooniasse. Kui ta tagasi pöördus, koondasid roomlased oma jõud ja lõid ta puruks. Pärast seda oli roomlastel juba lihtne vallutada kogu Lõuna-Itaalia, laiendades oma võimu [[Messina väin]]ani. [[272 eKr]] – Rooma vallutas [[Tarentum]]i. Kogu [[Apenniini poolsaar]], välja arvatud [[Po jõgi|Po jõe]] org ja [[Sitsiilia]], läks Rooma kätte ja Lõuna-Itaalia kreeka linnriigid jäid Rooma ülemvõimu alla.
 
===Esimene Puunia sõjadsõda===
[[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|Kartaago valdused Puunia sõdade ajal]]
{{vaata|Puunia sõjad}}
Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas ja toimunud I (264-241 eKr) ja II (218-201 eKr) Puunia sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. [[2. sajand eKr]] toimus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Kreeka [[linnriik]]ide allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). Sõdade alguses oli [[Foiniikia]] riigi (Foiniiklased – roomapäraselt puunlased) järglane [[Kartaago]], suurvõim [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Natuke rohkem kui sada aastat hiljem oli Kartaago purustatud ja Rooma asunud tema kohale.
 
[[Pilt:Hannibali sõjakäik.png|pisi|Hannibali sõjakäigu teekond [[Saguntum]]ist [[Apenniini poolsaar]]ele]]
* [[264 eKr|264]]–[[241 eKr]] [[Esimene Puunia sõda]]
Esmalt oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu - viie aerupingi ja hiigelrammiga [[galeer]]id. Aastatel [[260 eKr]] [[Mylae merelahing]]us ja [[256 eKr]] võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse [[Kartaago]] lähedal, kuid said raskesti lüüa Palermo juures ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ja Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast, välja arvatud Sürakuu­sa kuninga valitsusalad, sai esimene [[Rooma provintsid|Rooma provints]]. 241. aastal eKr sõja lõpetanud rahulepinguga jäi [[Pürenee poolsaar|Ibeera poolsaar]] kuni [[Ebro]] jõeni, Kartaago võimu alla aga pidi maksma Roomale [[tribuut]]i. Rahu kestis 22 aastat.
{{Vaata|Sürakuusa}}, ''[[Sitsiilia#Ajalugu]]''
 
===Gallia Cisalpina===
:I ja II Puunia sõja vahelisel ajal tungisid [[gallia]]lased taas Rooma peale, gallialased löödi tagasi ja Rooma tun­gis edasi kuni Alpideni, laiendas oma valitsusalasid mööda [[Aadria meri|Aadria mere]] randa praeguse [[Serbia]] aladeni, samuti annekteeriti [[Korsika]] ([[238 eKr]]) ja [[Sardiinia]] ([[238 eKr]]).
[[File:Gallia Cisalpina-fr.svg|thumb|Rahvad Põhja-Itaalias 4. ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]]]
{{Vaata|Gallia Cisalpina}}
Pärast [[Esimene Puunia sõda|Esimest Puunia sõda]] survestas [[Rooma vabariik]] gallialaste võimuala. I ja II Puunia sõja vahelisel ajal tungisid [[gallia]]lased taas Rooma peale, gallialased löödi tagasi ja Rooma tun­gis edasi kuni Alpideni. [[225 eKr]] toimunud [[Telamoni lahing]]u järel käis gallialaste võim alla, [[223 eKr|223. aastal eKr]] vallutas Rooma [[gallid]]elt Põhja-Itaalia ([[Gallia Cisalpina]]). Gallia Cisalpina hõlmas [[Po madalik]]u läänepoolset osa ehk tänapäeva [[Itaalia]] [[Lombardia]] ning [[Emilia]] alasid. Seda Gallia Cisalpina osa, mis jäi [[Po]] jõe ning Alpide vahele nimetati [[Gallia Transpadana]]. Provintsi lõunapiiri Itaaliaga tähistas [[Rubico jõgi]]. Gallia Cisalpina provints loodi [[203 eKr]]. Tema keskuseks oli Mutina (tänapäeva [[Modena]]).
:I ja II Puunia sõja vahelisel ajal tungisid [[gallia]]lased taaslaiendas Rooma peale, gallialased löödi tagasi ja Rooma tun­gis edasi kuni Alpideni, laiendas oma valitsusalasid mööda [[Aadria meri|Aadria mere]] randa praeguse [[Serbia]] aladeni, samuti annekteeriti [[Korsika]] ([[238 eKr]]) ja [[Sardiinia]] ([[238 eKr]]).
===Teine Puunia sõda===
[[Pilt:Hannibali sõjakäik.png|pisi|Hannibali sõjakäigu teekond [[Saguntum]]ist [[Apenniini poolsaar]]ele]]
* [[218 eKr|218]]–[[201 eKr]] [[Teine Puunia sõda]].
[[219 eKr]] toimus [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuvas [[Saguntum]]is linnas Rooma toetatud võimuhaaramine, [[Kartaago]] väejuht [[Hannibal]] vallutas [[219 eKr]] Rooma liitlaslinna [[Saguntum]]i ja ületanud [[Püreneed]] ja [[Alpid]], kihutas [[gallia]]lased üles room­laste vastu ja jõudis [[218 eKr|218. aastal eKr]] [[Apenniini poolsaar]]ele ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma [[leegion]]e [[Ticinuse lahing]]us [[Ticino jõgi|Ticino jõel]], [[Trasimenuse lahing]]us, [[Trebia lahing]]us ning kontrollis [[Põhja-Itaalia]]t, kus ta ka talvitus.
[[Pilt:Mommsen p265.jpg|thumb|See rooma [[büst]] Hannibalist on leitud [[Capua]]st (Rahvusmuuseum, Napoli). Tõenäoliselt tehti see tema auks juba tema eluajal.]]
 
[[218 eKr]] võitis ta Rooma leegione, mida juhtisid [[Gaius Flaminius]] ja [[Servilius Geminus]]. Uus Rooma väejuht [[Fabius Verrucosus]] kasutas Hannibali vastu kurnamistaktikat ning Hannibal vallutas roomlaste moonalaod [[Cannae]]s ja paigutas oma väed roomlaste varustusteedele, et provotseerida roomlasi. [[Cannae lahing]]u võidu järel [[konsul]]ite [[Lucius Aemilius Paulus]]e ja [[Caius Terentius Varro]] juhitud Rooma vägede üle, [[Lõuna-Itaalia]]s Cannae linna lähedal [[Apuulia]]s [[216 eKr]] veetis Hannibal Itaalias veel 14 aastat. Roomlaste olukorda raskendas [[Balkani poolsaar]]el, [[216 eKr|216. aastal eKr]] [[Illüüria]]sse tunginud [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]]. Sõjas jõudsid Hannibali väed Roomani, kuid ei suutnud seda vallutada ressursside puudusel.
 
 
:II ja III Puunia sõja vahelisel ajal hõivas Rooma killustatud Kreeka, tungis Väike-Aasiasse ning tegi Egiptuse ja enamuse [[Väike-Aasia]] riikidest oma [[protektoraat|protektoraadi]] all olevaiks.
===Kolmas Puunia sõda===
* [[149 eKr|149]]–[[146 eKr]] [[Kolmas Puunia sõda]], kolmandas Puunia sõjas 146 aastal eKr vallutati [[tormijooks]]uga ja hävitati Kartaago linn. Kartaago vallutati lõpuks 3 aastat hiljem, erakordselt verised tänavalahingud kestsid kuus päeva ja kui linn viimaks kapituleerus, oli 80% elanikkonnast, umbes 200 000 inimest, surnud. Ellujäänud müüdi orjadeks, linn põletati ja lõhuti põhjalikult. Keset varemeid künti ja kül­vati, muuseas soola, märkides niiviisi tseremoniaalselt Kartaago maa pealt kustutamist.
{{Vaata|Rooma provintsid}}
[[File:Gallia Cisalpina-fr.svg|thumb|Rahvad Põhja-Itaalias 4. ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]]]
 
===LaienemineGallia GalliasseNarbonensis===
[[Pilt:Map Gallia Tribes Towns.png|thumb|[[Gallia]] alad 58 eKr]]
Pärast [[Esimene Puunia sõda|Esimest Puunia sõda]] survestas [[Rooma vabariik]] gallialaste võimuala. [[225 eKr]] toimunud [[Telamoni lahing]]u järel käis gallialaste võim alla, [[223 eKr|223. aastal eKr]] vallutas Rooma [[gallid]]elt Põhja-Itaalia ([[Gallia Cisalpina]]). Gallia Cisalpina hõlmas [[Po madalik]]u läänepoolset osa ehk tänapäeva [[Itaalia]] [[Lombardia]] ning [[Emilia]] alasid. Seda Gallia Cisalpina osa, mis jäi [[Po]] jõe ning Alpide vahele nimetati [[Gallia Transpadana]]. Provintsi lõunapiiri Itaaliaga tähistas [[Rubico jõgi]]. Gallia Cisalpina provints loodi [[203 eKr]]. Tema keskuseks oli Mutina (tänapäeva [[Modena]]).
{{Vaata|Gallia Narbonensis}}
 
[[6. sajand eKr]] olid [[Suur-Kreeka|kreeka kolonistid]] rajanud püsiasustuse Massalias, tänapäeva [[Marseille]] kohal, Massaliast sai üks suuremaid kaubasadamaid [[antiikmaailm]]as. Massalialased rajasid ka rea väikseid kolooniaid ja kaubapunkte piki rannikut. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] pöördus Massalia rahvas Rooma poole abipalvega [[liguurid]]e vastu. Rooma leegionid sisenesid Provence'i kolmel korral, aastal 181 eKr surusid roomlased maha liguuride ülestõusu [[Genova]] lähistel, alistasid roomlased [[Alpid]]e ja [[Apenniinid]]e vahel elavad [[keldid]] ja aastal 154 eKr alistas Rooma [[konsul]] Optimus [[oxybiid]] ja [[decietid]], kes ründasid Antibes't ning aastal 125 eKr surusid roomlased maha keldi hõimude liidu ülestõusu. Pärast seda lahingut otsustasid roomlased rajada Provence'is püsiasustuse. Aastal 122 eKr ehitasid roomlased keldi linna Entremont'i kõrvale uue linna, [[Aix-en-Provence|Aquae Sextiae]]. Aastal 118 eKr asutasid nad [[Narbonne]]'i ja [[121 eKr]] moodustati Alpide taga, Lõuna-[[Gallia]]s [[Gallia Narbonensis]]'e provints ([[Septimaania]] ja [[Languedoc]]i alad, [[Sevennid]]e mäestikust [[Alpid]]eni). 50. aastatel eKr vallutasid Rooma väed kogu [[Gallia]], nn [[Gallia sõjad|Gallia sõdades]].
{{Vaata|Provence'i ajalugu}}
 
===Illüüria Illyricum===
[[Pilt:Illyrians.jpg|right|thumb|200px|Illüüria hõimud enne Rooma vallutust.]]
[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] olid [[illüürlased]] tuntud mereröövlitena. Nad rüüstasid [[Itaalia]] ja Kreeka rannikualasid ning röövisid Aadria merel liikuvaid kaubalaevu. Kreeklased pakusid Roomalt abi, kuid illüürlased lükkasid roomlaste hüvitusnõuded tagasi. Illüürlased siiski alistusid pärast kaht [[Rooma-Illüüria sõjad|Rooma-Illüüria sõda]] (229 ja 219 eKr).
Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad|Vahemere maade]] allutamist. [[216 eKr]] tungis [[Illüüria]]sse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]], millest sai alguse Makedoonia sõda Roomaga. Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Makedoonia muudeti 148 eKr Rooma provintsiks. Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) allutati [[Vana-Kreeka|Vana-]][[Kreeka linnriigid]].
{{vaata|Makedoonia sõjad}}, ''[[Esimene Makedoonia sõda]] (214–205 eKr), [[Teine Makedoonia sõda]] (200–197 eKr), [[Kolmas Makedoonia sõda]] (171–168 eKr), [[Neljas Makedoonia sõda]] (150–148 eKr), [[Rooma-Seleukiidide sõda]] ehk [[Antiookia sõda]] ehk [[Süüria sõda]] (192–188 eKr)''.
 
[[Pilt:Map Gallia Tribes Towns.png|thumb|[[Gallia]] alad 58 eKr]]
Süüria sõjas (192–188 eKr) võitis Rooma [[Antiochos III]]-t, hellenistliku Süüria kuningat [[Seleukiidid]]e dünastiast, kes valitses 223–187 eKr ja Rooma pani seega aluse oma mõjuvõimule [[Väike-Aasia]]s. Süüria sõjas ja [[Termopüülide lahing (191 eKr)|Termopüülide]]e (191) ja [[Magnesia lahing]]us (190) sai Antiochos lüüa, pidi loovutama [[Tauruse mäestik]]ust lääne pool oleva Väike-Aasia osa ja maksma Apameia rahulepinguga 188. aastal eKr kõrget [[tribuut]]i. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel [[Hellenism|hellenistlik]] [[Pergamon]]i riik, [[Väike-Aasia]] loodeosas.
 
===Kodusõjad ja vabariigi langus===
2. sajandil eKr pöördus [[Provence]]´i [[Massalia]] rahvas Rooma poole abipalvega [[liguurid]]e vastu. Rooma leegionid sisenesid Provence'i kolmel korral; aastal [[181 eKr]] surusid roomlased maha liguuride ülestõusu [[Genova]] lähistel, aastal [[154 eKr]] alistas Rooma [[konsul]] Optimus [[oxybiid]] ja [[decietid]], kes ründasid Antibes't ja aastal [[125 eKr]] surusid roomlased maha keldi hõimude liidu ülestõusu. Pärast seda lahingut otsustasid roomlased rajada Provence'is püsiasustuse. Aastal 122 eKr ehitasid roomlased keldi linna Entremont'i kõrvale uue linna, Aquae Sextiae, hilisem [[Aix-en-Provence]]. Aastal [[118 eKr]] asutasid nad [[Narbonne]]'i ja [[121 eKr]] moodustati Alpide taga, Lõuna-[[Gallia]]s [[Gallia Narbonensis]]'e provints ([[Septimaania]] ja [[Languedoc]]i alad, [[Sevennid]]e mäestikust [[Alpid]]eni).
Ajavahemikul 133–30 eKr toimusid [[Rooma kodusõjad]], mis viis vabariigi lan guseni. Eelnevad edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja uued maadevaldused aitasid kaasa ülikute rikastumisele, samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavaldusi võlgade katteks suurmaaomanikele müüma. Vabariiklik riigikorraldus ei vastanud maailmariigiks muutunud Rooma vajadustele. [[Liitlassõda|Liitlassõja]] (90 —88 eKr) tulemusena anti [[Rooma kodanik]]u õigused kõigile Itaalia elanikele. Vabariiklik riigikorraldus oli loodud omal ajal Rooma linnriigi valitsemiseks ja eeldas, et iga [[kodanik]] saab osaleda [[rahvakoosolek]]u või [[senat]]i töös. Samuti pidid kodanikud moodustama sõjaväe. Suureks kasvanud riigi kodanike enamus ei käinud võib-olla kordagi elus Roomas ega osalenud mingil viisil riigiasjades. Sõjaväe põhiosa moodustasid aga liitlased, kel polnud otsustamisõigust. Rahvakoosoleku enamuse moodustasid [[proletaar]]id, kes polnud sõjaväekohuslased. Nad kasutasid kodanikuõigusi, kuid ei täitnud kodanikukohustusi. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritati lahendada reformidega: vendadest rahvatribuunide [[Gracchus]]te poolt reformikatse 2. sajandi lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks.
 
[[133 eKr|133. aastal eKr]] liideti [[Lusitania]] (tänapäeva [[Portugal]]).
[[File:NE 200bc.jpg|pisi|Vahemere ümbruse maad pärast teist Puunia sõda]]
===Marius ja Sulla===
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111-105) Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal. Teistkordselt konsuliks valitud populaarne Marius korraldas ümber Rooma sõjaväe. Seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Varasemalt maakaitseväe süsteemilt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele ning leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. Mariusega algas faas Rooma arengus, mil palgaleegionide juhid võitlesid valitseja koha pärast Rooma riigis. Numiibia kuningas ahelais Rooma toonud Marius jäi vastloodud leegionide toe­tusel illegaalselt edasi [[konsul]]ikohale, kuigi tema ametiaeg lõppes. [[Gaius Marius]] saavutas võite ka kimbrite ja teutoonide üle ning valiti konsuliks koguni viiel aastal järjest ([[104 eKr|104]]–[[100 eKr]]). [[100 eKr]] otsustas Marius avalikust elust tagasi tõmbuda, kuid [[91 eKr]] naasis ta taas poliitikasse, kuna puhkes [[Liitlassõda]]. Pärast selle lõppu algas sõda [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]] vastu ning Roomas puhkes lühikese kodusõda, mille võitis [[Lucius Cornelius Sulla]]. Marius pages Aafrikasse. Ta naasis sealt aga [[87 eKr]], kui Sulla oli parajasti sõjas Mithridatesega, ning valiti 86. aasta konsuliks. Kuid ta suri juba aasta algul, ehkki tema toetajad säilitasid Roomas võimu veel kuni [[82 eKr]], mil Sulla naasis sõjast ja kehtestas diktatuuri.
 
[[133 eKr|133. aastal eKr]] liideti [[Lusitania]] (tänapäeva [[Portugal]]).
 
Sõjas [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]]-ga (89–63 eKr) sõdides hõivas Rooma uusi maid Aasias. 302 eKr oli Pärsia ülikusoost [[Mithridates I]] rajanud [[Pontos (riik)|Pontose riigi]], mis sai 281 eKr kuningriigiks ja mille pealinn oli [[Amaseia]]. Kui Rooma oli [[Seleukiidid]] Väike-Aasiast välja tõrjunud, alustas [[Pharnakes I]] (u 185 – u 170 eKr) vallutussõdu; kuningriigi uueks pealinnaks sai [[Sinope]]. Suurima ulatuse ja võimsuse saavutas Pontos Mithridates VI ajal, kuid sai kolmes sõjas Roomalt lüüa ja muudeti 64 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provintsiks]].
 
===Orjade ülestõusud===
===Kodusõjad ja vabariigi langus===
Ajavahemikul 133–30 eKr toimusid [[Rooma kodusõjad]], mis viis vabariigi lan guseni. Eelnevad edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja uued maadevaldused aitasid kaasa ülikute rikastumisele, samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavaldusi võlgade katteks suurmaaomanikele müüma. Vabariiklik riigikorraldus ei vastanud maailmariigiks muutunud Rooma vajadustele. [[Liitlassõda|Liitlassõja]] (90 —88 eKr) tulemusena anti [[Rooma kodanik]]u õigused kõigile Itaalia elanikele. Vabariiklik riigikorraldus oli loodud omal ajal Rooma linnriigi valitsemiseks ja eeldas, et iga [[kodanik]] saab osaleda [[rahvakoosolek]]u või [[senat]]i töös. Samuti pidid kodanikud moodustama sõjaväe. Suureks kasvanud riigi kodanike enamus ei käinud võib-olla kordagi elus Roomas ega osalenud mingil viisil riigiasjades. Sõjaväe põhiosa moodustasid aga liitlased, kel polnud otsustamisõigust. Rahvakoosoleku enamuse moodustasid [[proletaar]]id, kes polnud sõjaväekohuslased. Nad kasutasid kodanikuõigusi, kuid ei täitnud kodanikukohustusi. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritati lahendada reformidega: vendadest rahvatribuunide [[Gracchus]]te poolt reformikatse 2. sajandi lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks.
 
[[132 eKr]] toimus mässajate [[ristilöömine|ristilöömisega]] lõppenud [[Sitsiilia orjade sõjad|orjade ülestõus Sitsiilias]] ja [[104 eKr]] orjade ülestõus Sitsiilias. 74–71 eKr toimus Itaalias [[Spartacus]]e juhtimisel antiikaja suurim [[Spartacuse ülestõus|orjade ülestõus]].
 
===Sõjategevus germaanlastega===
{{Vaata|Alemannid}}, ''[[sueebid]]''
[[113 eKr|113]]–[[101 eKr]] toimusid roomlaste esimesed kokkupõrked [[kimbrid|kimbrite]] ja [[germaanlased|germaanlastega]] nende sõjakäikude ajal [[Gallia]] piirialadel.
===Rooma-Pärsia sõjad===
{{vaata|Rooma-Pärsia sõjad}}
===Triumviraadid===
 
{{vaata|Triumviraat}}
{{vaata|Esimene triumviraat}}, ''[[Gaius Julius Caesar]], [[Marcus Licinius Crassus]] ja [[Gnaeus Pompeius Magnus]] 59 eKr–53 eKr''
{{vaata|Esimene triumviraat}}, ''[[Octavius|Gaius Octavius Thurinus]], [[Marcus Aemilius Lepidus]] ja [[Marcus Antonius]] 43 eKr-33 eKr''
===Gallia sõjad===
[[File:Gaul, 1st century BC.gif|thumb|Gallia [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]]]]
54 374

muudatust