Rooma riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
143. rida:
Esmalt oli kartaagolastel merel edu, neil oli senikuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu - viie aerupingi ja hiigelrammiga [[galeer]]id. Aastatel [[260 eKr]] [[Mylae merelahing]]us ja [[256 eKr]] võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse [[Kartaago]] lähedal, kuid said raskesti lüüa Palermo juures ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ja Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast, välja arvatud Sürakuusa kuninga valitsusalad, sai esimene [[Rooma provintsid|Rooma provints]]. 241. aastal eKr sõja lõpetanud rahulepinguga jäi [[Pürenee poolsaar|Ibeera poolsaar]] kuni [[Ebro]] jõeni, Kartaago võimu alla aga pidi maksma Roomale [[tribuut]]i. Rahu kestis 22 aastat.
{{Vaata|Sürakuusa}}, ''[[Sitsiilia#Ajalugu]]''
:I ja II Puunia sõja vahelisel ajal tungisid [[gallia]]lased taas Rooma peale, gallialased löödi tagasi ja Rooma tungis edasi kuni Alpideni, laiendas oma valitsusalasid mööda [[Aadria meri|Aadria mere]] randa praeguse [[Serbia]] aladeni, samuti annekteeriti [[Korsika]] ([[238 eKr]]) ja [[Sardiinia]] ([[238 eKr]]).
* [[218 eKr|218]]–[[201 eKr]] [[Teine Puunia sõda]].
[[219 eKr]] toimus [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuvas [[Saguntum]]is linnas Rooma toetatud võimuhaaramine, [[Kartaago]] väejuht [[Hannibal]] vallutas [[219 eKr]] Rooma liitlaslinna [[Saguntum]]i ja ületanud [[Püreneed]] ja [[Alpid]], kihutas [[gallia]]lased üles roomlaste vastu ja jõudis [[218 eKr|218. aastal eKr]] [[Apenniini poolsaar]]ele ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma [[leegion]]e [[Ticinuse lahing]]us [[Ticino jõgi|Ticino jõel]], [[Trasimenuse lahing]]us, [[Trebia lahing]]us ning kontrollis [[Põhja-Itaalia]]t, kus ta ka talvitus.
[[218 eKr]] võitis ta Rooma leegione, mida juhtisid [[Gaius Flaminius]] ja [[Servilius Geminus]]. Uus Rooma väejuht [[Fabius Verrucosus]] kasutas Hannibali vastu kurnamistaktikat ning Hannibal vallutas roomlaste moonalaod [[Cannae]]s ja paigutas oma väed roomlaste varustusteedele, et provotseerida roomlasi. [[Cannae lahing]]u võidu järel [[konsul]]ite [[Lucius Aemilius Paulus]]e ja [[Caius Terentius Varro]] juhitud Rooma vägede üle, [[Lõuna-Itaalia]]s Cannae linna lähedal [[Apuulia]]s [[216 eKr]] veetis Hannibal Itaalias veel 14 aastat. Roomlaste olukorda raskendas [[Balkani poolsaar]]el, [[216 eKr|216. aastal eKr]] [[Illüüria]]sse tunginud [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]]. Sõjas jõudsid Hannibali väed Roomani, kuid ei suutnud seda vallutada ressursside puudusel.
[[209 eKr]] vallutas Rooma väepealik [[Publius Cornelius Scipio Africanus]] [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuva [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ning [[207 eKr]] said [[Kartaago]] väejuhi [[Hasdrubal]]i ([[Hannibal]]i noorem vend) väed [[Metauruse lahing]]us lüüa konsulite [[Gaius Claudius Nero|Claudius Nero]] ja [[Marcus Livius Salinator]]i juhitud vägedelt [[Metauro]] jõe juures. [[205 eKr]] alustas Publius Cornelius Scipio Africanus invasiooni [[Sitsiilia]]st, Aafrika mandrile. Ta sõlmis liidu [[Numiidia]] kuningaga ja vallutas [[Cap Boni poolsaarel]] [[Utica]] ning suundus [[Kartaago]] suunas. [[203 eKr]] kutsuti Hannibal Aafrikasse tagasi [[Publius Cornelius Scipio Africanus]]e vastu sõdima, kuid sai temalt [[Zama lahing]]us aastal [[202 eKr]] otsustavalt lüüa. Kartaago alistus, loovutades oma sõjalaevastiku ja Hispaania, makstes suurt [[kontributsioon]]i ning nõustudes Hannibali välja andmisega roomlastele. Sellest kuulnud, põgenes Hannibal Aasiasse. Järgmise viiekümne aasta jooksul oli Rooma ja Kartaago vahel rahu.
{{Vaata|Hannibal}}
:II ja III Puunia sõja vahelisel ajal hõivas Rooma killustatud Kreeka, tungis Väike-Aasiasse ning tegi Egiptuse ja enamuse [[Väike-Aasia]] riikidest oma [[protektoraat|protektoraadi]] all olevaiks.
* [[149 eKr|149]]–[[146 eKr]] [[Kolmas Puunia sõda]], kolmandas Puunia sõjas 146 aastal eKr vallutati [[tormijooks]]uga ja hävitati Kartaago linn. Kartaago vallutati lõpuks 3 aastat hiljem, erakordselt verised tänavalahingud kestsid kuus päeva ja kui linn viimaks kapituleerus, oli 80% elanikkonnast, umbes 200 000 inimest, surnud. Ellujäänud müüdi orjadeks, linn põletati ja lõhuti põhjalikult. Keset varemeid künti ja külvati, muuseas soola, märkides niiviisi tseremoniaalselt Kartaago maa pealt kustutamist.
{{Vaata|Rooma provintsid}}
[[File:Gallia Cisalpina-fr.svg|thumb|Rahvad Põhja-Itaalias 4. ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]]]
===Laienemine Galliasse===
Pärast [[Esimene Puunia sõda|Esimest Puunia sõda]] survestas [[Rooma vabariik]] gallialaste võimuala. [[225 eKr]] toimunud [[Telamoni lahing]]u järel käis gallialaste võim alla, [[223 eKr|223. aastal eKr]] vallutas Rooma [[gallid]]elt Põhja-Itaalia ([[Gallia Cisalpina]]). Gallia Cisalpina hõlmas [[Po madalik]]u läänepoolset osa ehk tänapäeva [[Itaalia]] [[Lombardia]] ning [[Emilia]] alasid. Seda Gallia Cisalpina osa, mis jäi [[Po]] jõe ning Alpide vahele nimetati [[Gallia Transpadana]]. Provintsi lõunapiiri Itaaliaga tähistas [[Rubico jõgi]]. Gallia Cisalpina provints loodi [[203 eKr]]. Tema keskuseks oli Mutina (tänapäeva [[Modena]]).
| |||