Erinevus lehekülje "Rooma riik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{Sisukord paremale}}
==Rooma kuningriigi ajajärk==
{{vaata|Rooma kuningriik}}, ''[[Vana-Rooma kuningate loend]]'', ''[[Kuningatekuningriigi ajajärk]]''
Kuningate ajajärk ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr|509]] [[eKr]]) oli Rooma [[linnriik|linnriigi]] kujunemise aeg. Kesk-Itaalia [[latiinid]]ega asustatud Latiumi maakonnas, Tiberi jõe alamjooksu (~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi. Pärimuse järgi rajati Rooma linn 753 eKr [[Romulus]]e poolt ning seda aastat peeti ühtlasi roomlaste [[Ajaarvamine|ajaarvamise]] alguseks
===Kuningriigi valitsemiskorraldus===
{{vaata|Vana-Rooma kuningate loend}}, ''[[Senat|Rooma senat (Senatus Romanus)]]''
[[Rooma kuningriik|Rooma kuningriigi]] (''Regnum Romanum'') eesotsas oli [[rahvakoosolek]]ul valitud [[Vana-Rooma kuningas|kuningas]] (''rex''). Pärimuse järgi valitsesid üksteise järel 7 kuningat: [[Romulus]], [[Numa Pompilius]], [[Tullus Hostilius]], [[Ancus Mardus]], [[Tarquinius Priscus]], [[Servius Tuilius]] ja [[Tarquinius Superbus]], kellest ajaloolisteks saab pidada vaid kolme viimast [[etruskid|etruski]] niinimetatud [[Tarquinuste dünastia]] kuningat.
 
[[Rooma kuningriik|Rooma kuningriigi]] (''Regnum Romanum'') eesotsas oli [[rahvakoosolek]]ul valitud [[Vana-Rooma kuningas|kuningas]] (''rex''). Pärimuse järgi valitsesid üksteise järel 7 kuningat: [[Romulus]], [[Numa Pompilius]], [[Tullus Hostilius]], [[Ancus Mardus]], [[Tarquinius Priscus]], [[Servius Tuilius]] ja [[Tarquinius Superbus]], kellest ajaloolisteks saab pidada vaid kolme viimast [[etruskid|etruski]] niinimetatud [[Tarquinuste dünastia]] kuningat. [[Etruskid]]e ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse ([[senat]]isse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul [[patriits]]ide [[aristokraatia]]. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas ([[plebei]]d). Vana-Rooma ühiskonnakihid-klassid kujunesid välja kuningate ajajärgust ning eksisteerisid kuni vabariigi ajajärgu lõpuni:
*[[Patriits]]id ([[ladina keel]]es ''patres'' – isad): põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks.
*[[Plebei]]d (ld k ''plebs'' – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid (ld k ''proles'' – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.
 
==Rooma Vabariigi ajajärk==
{{Vaata|LabiumLatium}}, ''[[Etruria]]'', ''[[Rooma]]''
{{vaata|Rooma vabariigi ajajärk}}
Vabariigi ajajärk kestis aastast [[510 eKr]] aastani [[30 eKr]] või aastani [[27 eKr]]. Pärast kuninga (535 eKr–509 eKr), [[Tarquinius Superbus]]e pagendamist kehtestasid [[patriitsid]] [[aristokraatia|aristokraatliku]] [[vabariik|vabariigi]]. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]it. Konsulid juhatasid [[Vana-Rooma armee|sõjaväge]]. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks [[diktaator (Vana-Rooma)|diktaatorile]]. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas [[plebeid]]e ja [[patriitsid]]e vaheline võitlus. [[Hortensiuse seadus]] ([[287 eKr]]) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas üsna peatselt uus aristokraatia [[nobiliteet]], kes hoidis reaalset poliitilist võimu endiselt enda käes.
Varane vabariik, ajavahemikul 509–[[265 eKr]], mil pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati Roomas [[vabariik]]lik riigikorraldus. [[496 eKr]]. aastal alistasid roomlased [[Regilluse järv]]e juures [[latiinid]] ning 493 eKr sõlmisid nad latiinidega võrdõiguslikkusel põhineva liidulepingu.
[[File:Etruscan civilization map.png|thumb|200px|[[Etruria]] alad]]
[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] olid [[etruskide linnriigid]], [[Etruski kaheteistkümne linna liit]] Apenniini poolsaare valitsev jõud. Etruuriast laiendasid etruskid oma võimu [[Po madalik]]ule ning lõuna poole Roomast edasi [[Latinum]]isse, [[Campania]]sse ning [[Korsika]] ja [[Elba]] saarele. Umbes [[540 eKr]] võitsid etruskid liidus [[Kartaago]]ga kreeklasi merelahingus [[Alalia]] juures. Pärast seda valitses etruskide laevastik mõnda aega kogu [[Vahemeri|Vahemere]] loodeosa merekaubandust, kuid ertuskide langus sai alguse pärast [[474 eKr|474. aastat eKr]], kui [[Sürakuusa|sürakuuslased]] [[Hieron]]i juhtimisel purustasid [[Kyme]] lähedal etruski laevastiku. Etruskide võimsustvõimsuse murdismurdsid [[latiinid]]e tõus Latinumis[[Latinum]]is ja [[samniidid|samniitide]] tõus Campanias[[Campania]]s. Põhja-Itaalias surusid etruskidele peale [[gallid]], lõunast tungis peale tugevnev Rooma ja aastaks [[283 eKr]] suutsid roomlased etruskid täielikult alistada.
 
[[4. sajand eKr|4.]]–[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud sõdades allutati Rooma riigi poolt [[Kesk-Itaalia]]. 265. aastaks eKr oli kogu [[Apenniini poolsaar]] alistatud Rooma ülemvõimule.
 
===Latiini liit===
[[4. sajand eKr|4. sajandil]] eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka [[volskid]]e hõimu, [[396 eKr]]. aastal vallutasid etruskidelt [[Veji]] linna ja lõid [[latiinid]]e hõimudega liidu. Latiinide liit oli ligikaudu 30 muistse [[Rooma]] lähedal asunud [[Latium]]i piirkonna küla ja hõimu vastastikuseks kaitseks organiseeritud konföderatsioon. Liit loodi algselt kaitseks ümbritsevalt aladelt pärinevate vaenlaste ([[etruskid]]e) vastu ja selle juhtrolli kandis [[Alba Longa]] linn [[keldid|Keltidest]] [[gallid]]e uue [[invasioon]]i oht soodustas latiini liidu tugevnemist.
 
Rooma kasvav võim viis selleni, et Rooma hakkas liidus järk-järgult domineerima. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja nad nõudsid, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. [[340 eKr]] – puhkes nn liitlaste sõda Rooma ja [[Latium]]i liitlaste vahel, kes nõudsid võrdseid õigusi. Latiinide sõja tulemusel, peale Rooma võitu saadeti liit laiali [[338 eKr]] ja Rooma võttis liitlased enda alla. [[Campania]] liideti Rooma riigiga. Peale Latiinide liidu lõppu aastal 338 eKr nimetas Rooma liitu kuulunud linnad [[munitsiipium]]ideks (''municipia'') ja rajas neisse [[Rooma koloonia|kolooniad]] (''coloniae''). See tähendas, et linnu valitses nüüd Rooma (või Rooma vabariik) ja seal elanud inimesi peeti edaspidi Rooma kolonistideks. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale.
 
[[4. sajand eKr|4.]]–[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud sõdades allutati Rooma riigi poolt [[Kesk-Itaalia]]. 265. aastaks eKr oli kogu [[Apenniini poolsaar]] alistatud Rooma ülemvõimule.
===Gallide sissetung===
[[Pilt:Servian Wall-Termini Station.jpg|pisi|Rooma Termini raudteejaama lähedal asuv Serviuse müüri säilinud osa.]]
{{vaata|Gallid}}, ''[[Gallia]]''
Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal [[387 eKr]]., 4. sajandi algul eKr tungisid [[Po]] jõe orust [[Etruuria]]sse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal [[390 eKr]] purustasid gallid Rooma armee [[Brennus]]e juhtimise all [[Allia lahing]]us, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud linna, purustasid selle peaaegu tervenisti.
 
Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses [[Kapitoolium]]is. Gallide katse vallutada Kapitoolium ei õnnestunud ning nad asusid seda piirama. Ühel ööl hakkas gallide väesalk üles ronima mööda Kapitooliumi nõlva. Gallid liikusid nõnda vaikselt, et keegi ei kuulnud neid. Ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles. Selle peale tõstsid hirmsat kisa haned, kes jumalatar [[Juno]] pühade lindudena elasid Kapitooliumil templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid gallialaste väeüksuse kuristikku. (Siit ongi pärit väljend "[[haned päästsid Rooma]]".)
 
Saanud roomlastelt määratu suure lunaraha, 1000 naela kulda, gallialased lahkusid. Ka hiljem ründasid nad mitmel korral Rooma territooriumi, kuid neil ei õnnestunud enam linna vallutada. Pärast gallide rünnakut üles ehitatud Rooma sai endale tugevad kindlustused, [[380 eKr|380 aastaks eKr]] ümbritseti Rooma [[Serviuse müür]]iga, tänu millele püsis linn kaitstuna ligi 800 aastat. Müür oli kohati kuni 10 meetri kõrgune ja jalamil 3,6 meetri laiune. Arvatakse, et 11 kilomeetri pikkusel müüril oli 16 peaväravat, kuigi neist mitmest pole säilinud jälgegi ja neist teatakse vaid kirjalike dokumentide põhjal.
 
===Samniidi sõjad===
[[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Aleksander Suur]]e vallutused ([[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]) olid suunatud itta, ta vallutas Pärsia, [[Vahemeri|Vahemere]] idakalda, [[Vana-Egiptus|Egiptus]]e. Seejärel vallutas ta [[Mesopotaamia]], [[Meedia]], [[Kesk-Aasia]]s [[Baktria]] ja [[Sogdiana]], [[India]]. Tema maailmariik piirnes [[Doonau]], [[Aadria meri|Aadria mere]], Egiptuse, [[Kaukasus]]e ja Indusega. Diadohhide sõdades Aleksandri loodud maailmariik lagunes. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma [[Kreeka]] ja [[Makedoonia]], [[Egiptus]]e ([[Ptolemaios I]]), [[Väike-Aasia]] ja [[Aasia]] osaks.
 
===Lõuna-Itaalia alistamine===
[[Pilt:Magna Grecia 280aC.jpg|200px|pisi|Suur-Kreeka umbes 280 eKr]]
Lõuna-Itaalias asuvaist [[Vana-Kreeka|kreeka]] kolonistide [[Suur-Kreeka]] linnadest oli tugevaim rikas [[Taranto|Tarentum]]. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai piisavaks põhjuseks sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima [[Kreeka]] [[Epeiros]]e kuninga Aleksander Suure sugulase, [[Pyrrhos]]e poole, kes maabuski [[280 eKr|280]] Itaalias. Tema armee koosnes 20 000-mehelisest jalaväest, 3000 ratsurist ja hulgast sõjaelevantidest. Roomlased purustati juba esimeses lahingus [[Heracleia]] all. Kaalukeeleks said lahinguelevandid, keda Rooma sõdurid kartsid. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Äge [[Asculumi lahing]] vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Ἂν ἔτι μίαν μάχην νικήσωμεν, ἀπολώλαμεν" ("Veel üks selline võit ja ma olen kadunud"!) Siit ongi tulnud väljend [[Pyrrhose võit]].
[[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|Kartaago valdused Puunia sõdade ajal]]
{{vaata|Puunia sõjad}}
Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas ja toimunud I (264-241 eKr) ja II (218-201 eKr) Puunia sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. [[2. sajand eKr]] toimus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Kreeka [[linnriik]]ide allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). Sõdade alguses oli [[Foiniikia]] riigi (Foiniiklased – roomapäraselt puunlased) järglane [[Kartaago]], suurvõim [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Natuke rohkem kui sada aastat hiljem oli Kartaago purustatud ja Rooma asunud tema kohale. (Foiniiklased – roomapäraselt puunlased).
[[Pilt:Hannibali sõjakäik.png|pisi|Hannibali sõjakäigu teekond [[Saguntum]]ist [[Apenniini poolsaar]]ele]]
* [[264 eKr|264]]–[[241 eKr]] [[Esimene Puunia sõda]]
Esmalt oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu - viie aerupingi ja hiigelrammiga [[galeer]]id. Aastatel [[260 eKr]] [[Mylae merelahing]]us ja [[256 eKr]] võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse [[Kartaago]] lähedal, kuid said raskesti lüüa Palermo juures ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ja Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast, välja arvatud Sürakuu­sa kuninga valitsusalad, sai esimene [[Rooma provintsid|Rooma provints]]. Sõja241. aastal eKr sõja lõpetanud rahulepinguga jäi [[Pürenee poolsaar|Ibeera poolsaar]] kuni [[Ebro]] jõeni, Kartaago võimu alla aga pidi maksma Roomale [[tribuut]]i. Rahu kestis 22 aastat.
{{Vaata|Sürakuusa}}, ''[[Sitsiilia#Ajalugu]]''
* [[218 eKr|218]]–[[201 eKr]] [[Teine Puunia sõda]].
{{Vaata|Rooma provintsid}}
[[File:Gallia Cisalpina-fr.svg|thumb|Rahvad Põhja-Itaalias 4. ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]]]
===Laienemine põhjasuunalGalliasse===
Pärast [[Esimene Puunia sõda|Esimest Puunia sõda]] survestas [[Rooma vabariik]] gallialaste võimuala. [[225 eKr]] toimunud [[Telamoni lahing]]u järel käis gallialaste võim alla, [[223 eKr|223. aastal eKr]] vallutas Rooma [[gallid]]elt Põhja-Itaalia ([[Gallia Cisalpina]]). Gallia Cisalpina hõlmas [[Po madalik]]u läänepoolset osa ehk tänapäeva [[Itaalia]] [[Lombardia]] ning [[Emilia]] alasid. Seda Gallia Cisalpina osa, mis jäi [[Po]] jõe ning Alpide vahele nimetati [[Gallia Transpadana]]. Provintsi lõunapiiri Itaaliaga tähistas [[Rubico jõgi]]. Gallia Cisalpina provints loodi [[203 eKr]]. Tema keskuseks oli Mutina (tänapäeva [[Modena]]).
 
56 292

muudatust