Näljahäda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vajab eraldi artiklit
Resümee puudub
1. rida:
'''Näljahäda''' ehk '''näljaaeg''' on ajajärk, mille jooksul [[nälg]] ja sellest tulenevad [[haigus]]ed tekitavad harilikust palju suurema [[suremus]]e.
 
[[Eesti]]s olid esimesed kirjalike allikate põhjal teada olevad näljahädad aastail [[1315]] ([[1315. aasta näljahäda]]) ja [[1601]]–[[1602|02]]<ref name=EE>[[Eesti Entsüklopeedia]], 12. kd., lk. 374</ref>, aga arheoloogiliste andmete põhjal on järeldatud, et neid pidi esinema varemgi, ajal, mil kirjalikke ülestähendusi ei olnud. Üheks selliseks on peetud [[536]]. aasta arvatava kliimakatastroofi järgset näljahäda<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"] Postimees, 17. märts 2013</ref>.
 
Kõige suurem näljahäda Eestis oli aastail [[1695]]–[[1697|97]]. Selle ajal suri viiendik Eesti elanikest, 70 tuhat inimest, ja seda tuntakse [[suur nälg|suure näljana]].<ref name=EE/>
 
[[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il esinesid näljahädad Eestis keskmiselt iga 7-87–8 aasta tagant. Suured näljahädad olid [[1787]]–[[1789|89]], [[1806]]–[[1808|08]] ja [[1840. aastad|1840. aastail]] (eriti [[1844]]–[[1845|45]]). Viimane suur näljahäda oli aastail [[1867]]–[[1869|69]].<ref name=EE/>
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
* [http://sakala.postimees.ee/3599391/traagilised-ajad-taas-paevavalguse-kaes "Traagilised ajad taas päevavalguse käes"] Sakala, 27. veebruar 2016
 
[[Kategooria:Sotsiaalprobleemid]]