Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 1198 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
 
Kolmas samniidi sõda puhkes [[gallid]]e ja [[etruskid]]e vägede [[invasioon]]ist Rooma piiridesse, mida kasutas ära ka samniidi [[föderatsioon]]. Sõja algul elasid roomlased üle raske lüüasaamise. Samniidid piirasid Rooma armee metsaga kaetud Caudiumi kitsustikus sisse ning sundisid häbistavail tingimustel alistuma. Roomlased pidid läbi minema "ikke alt": maasse pisteti kaks [[oda]] ja üles oli põiki seotud kolmas. Relvadeta Rooma sõdurid pidid ükshaaval minema odade vahelt läbi vaenlase pilkerahe all. Olukorra tegi eriti raskeks see, et roomlaste vastu tõusid üles nii etruskid kui gallid, kuid kuna erinevad hõimud polnud liitunud, väljus Rooma sõjast võitjana. [[296 eKr]] saavutasid roomlased otsustava võidu [[Sentinumi lahing]]us, mille tulemusena sõlmiti etruskidega rahu, samniidi riigid aga liideti Rooma riigiga. Hiljem alistas Rooma endale ka Põhja-[[Etruuria]]. Pärast samniidi sõdu jäi kogu [[Kesk-Itaalia]] ja osa [[Põhja-Itaalia]]st roomlaste kätte. Pärast võitu [[Sentinumi lahing]]us ulatus Rooma territoorium [[Napoli laht|Napoli lahest]] [[Aadria meri|Aadria mereni]].
[[Pilt:MacedonEmpire.jpg|pisi|Aleksander Suure impeeriumi piirid [[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]]]
[[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Aleksander Suur]]e vallutused ([[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]) olid suunatud itta, ta vallutas Pärsia, [[Vahemeri|Vahemere]] idakalda, [[Vana-Egiptus|Egiptus]]e. Seejärel vallutas ta [[Mesopotaamia]], [[Meedia]], [[Kesk-Aasia]]s [[Baktria]] ja [[Sogdiana]], [[India]]. Tema maailmariik piirnes [[Doonau]], [[Aadria meri|Aadria mere]], Egiptuse, [[Kaukasus]]e ja Indusega. Diadohhide sõdades Aleksandri loodud maailmariik lagunes. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma [[Kreeka]] ja [[Makedoonia]], [[Egiptus]]e ([[Ptolemaios I]]), [[Väike-Aasia]] ja [[Aasia]] osaks.
 
===Itaalia alistamine===
[[Pilt:Magna Grecia 280aC.jpg|200px|pisi|Suur-Kreeka umbes 280 eKr]]
Lõuna-Itaalias asuvaist [[Vana-Kreeka|kreeka]] kolonistide [[Suur-Kreeka]] linnadest oli tugevaim rikas [[Taranto|Tarentum]]. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai piisavaks põhjuseks sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima [[Kreeka]] [[Epeiros]]e kuninga Aleksander Suure sugulase, [[Pyrrhos]]e poole, kes maabuski [[280 eKr|280]] Itaalias. Tema armee koosnes 20 000-mehelisest jalaväest, 3000 ratsurist ja hulgast sõjaelevantidest. Roomlased purustati juba esimeses lahingus [[Heracleia]] all. Kaalukeeleks said lahinguelevandid, keda Rooma sõdurid kartsid. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Äge [[Asculumi lahing]] vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Ἂν ἔτι μίαν μάχην νικήσωμεν, ἀπολώλαμεν" ("Veel üks selline võit ja ma olen kadunud"!) Siit ongi tulnud väljend [[Pyrrhose võit]].
 
[[275 eKr]]. aastal Phyrros kaotas [[Beneventumi lahing]]u ja Pyrrhos mõistis, et sõda Roomaga venib väga pikaks, kuid tema jõud on lõppemas. Ta otsustas ta mõneks ajaks Itaaliast lahkuda. Samal ajal olid gallialased on sõjakäigul lõunasse, läbi praeguse [[Serbia]] ja [[Albaania]] Makedooniasse. Kui ta tagasi pöördus, koondasid roomlased oma jõud ja lõid ta puruks. Pärast seda oli roomlastel juba lihtne vallutada kogu Lõuna-Itaalia, laiendades oma võimu [[Messina väin]]ani. [[272 eKr]] – Rooma vallutas [[Tarentum]]i. Kogu [[Apenniini poolsaar]], välja arvatud [[Po jõgi|Po jõe]] org ja [[Sitsiilia]], läks Rooma kätte ja Lõuna-Itaalia kreeka linnriigid jäid Rooma ülemvõimu alla.
 
===Puunia sõjad===
[[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|Kartaago valdused Puunia sõdade ajal]]
{{vaata|Puunia sõjad}}
Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas ja toimunud I (264-241 eKr) ja II (218-201 eKr) Puunia sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. [[2. sajand eKr]] toimus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Kreeka [[linnriik]]ide allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). 133Sõdade aastalalguses eKr toimusoli [[PergamonFoiniikia]]i riigi liitminejärglane pärandi[[Kartaago]], teelsuurvõim [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Natuke rohkem kui sada aastat hiljem oli Kartaago purustatud ja Rooma asunud tema kohale. (Foiniiklased – roomapäraselt puunlased).
[[Pilt:Hannibali sõjakäik.png|pisi|Hannibali sõjakäigu teekond [[Saguntum]]ist [[Apenniini poolsaar]]ele]]
Sõdade alguses oli [[Foiniikia]] riigi järglane [[Kartaago]], suurvõim [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Natuke rohkem kui sada aastat hiljem oli Kartaago purustatud ja Rooma asunud tema kohale. (Foiniiklased – roomapäraselt puunlased).
* [[264 eKr|264]]–[[241 eKr]] [[Esimene Puunia sõda]]
Esmalt oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu - viie aerupingi ja hiigelrammiga [[galeer]]id. Aastatel [[260 eKr]], [[Mylae merelahing]]us ja [[241256 eKr]] võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse [[Kartaago]] lähedal, kuid said raskesti lüüa Palermo juures ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ja saidKartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast sai esimene [[Rooma provintsid|Rooma provints]]. Sõja lõpetanud rahulepinguga jäi [[Ibeera poolsaar]] Kartaago võimu alla aga pidi maksma Roomale [[tribuut]]i.
{{Vaata|Sürakuusa}}, ''[[Sitsiilia#Ajalugu]]''
* [[218 eKr|218]]–[[201 eKr]] [[Teine Puunia sõda]].
54 381

muudatust