Provence: erinevus redaktsioonide vahel

Massaliast sai üks suuremaid kaubasadamaid antiikmaailmas[[antiikmaailm]]as. Selle kõrgajal, 4. sajandil eKr, oli seal rahvast umbes 6000 asukat, kes elasid umbes 50 hektari suurusel müüriga ümbritsetud alal. Seda valitseti kui aristokraatlikku vabariiki[[vabariik]]i 600 rikkama kodaniku koosoleku poolt. Seal oli suur Delfi [[Apollon]]i kultuse[[kultus]]e tempel mäetipul sadama kohal ja Ephesose [[Artemis]]e kultuse tempel linna teises otsas. Massalias vermitud drahme[[drahm]]e on leitud kõigis liguuri-keldi [[Gallia]] osades. Kaupmehed Massaliast sisenesid sügavale Prantsusmaa sisemaale piki [[Durance]]'i ja Rhône'i jõgesid ning rajasid kaubateed sügavale Galliasse ja Šveitsi ja Burgundiasse ja isegi nii kaugele põhja kui Läänemere äärde. Nad vedasid oma toodangut; kohalikud veinid, soolatud sealiha ja kala, aromaatsed ja ravimtaimed, korallid ja kork.

Kõige kuulsam Massalia kodanik oli matemaatik, astronoom ja laevnik [[Pytheas]]. Pytheas valmistas [[gnomon]]i, mis võimaldas tal määrata peaaegu täpselt Marseille laiuskraadi[[laiuskraad]]i, ja ta oli esimene, kes selgitas loodete päritolu. Aastatel 330–320 eKr korraldas ta laevareisi Atlantile ja nii kaugele põhja kui Inglismaa, ja külastas [[Island]]it, [[Shetlandi saared|Shetlandit]] ja Norrat. Kuigi ta lootis luua merekaubatee [[Cornwall]]i tinale, ei olnud tema reisil äriedu ja seda ei korratud. Massalialased leidsid olevat odavama ja lihtsama kaubelda Põhja-Euroopaga maitsi.

2. sajandil eKr pöördus Massalia rahvas [[Rooma riik|Rooma]] poole abipalvega liguuride[[liguurid]]e vastu. Rooma leegionid sisenesid Provence'i kolmel korral; aastal 181 eKr surusid roomlased maha liguuride ülestõusu [[Genova]] lähistel; aastal 154 eKr alistas Rooma [[konsul]] Optimus [[oxybiid]] ja [[decietid]], kes ründasid Antibes't; ja aastal 125 eKr surusid roomlased maha keldi hõimude liidu ülestõusu. Pärast seda lahingut otsustasid roomlased rajada Provence'is püsiasustuse. Aastal 122 eKr ehitasid roomlased keldi linna Entremont'i kõrvale uue linna, Aquae Sextiae, hilisem [[Aix-en-Provence]]. Aastal 118 eKr asutasid nad [[Narbonne]]'i.

Aastal [[8 eKr]] ehitas keiser [[Augustus]] [[La Turbie]]'sse triumfikaare[[triumfikaar]]e rahu tähistamiseks piirkonnas ja ta alustas Provence'i romaniseerimist poliitiliselt ja kultuuriliselt. Rooma insenerid ja arhitektid ehitasid monumente, teatreid, saunu, villasid, foorumeid, areene ja [[akvedukt]]e, millest paljud on veel alles. Rooma linnad ehitati [[Cavaillon]]'i, [[Orange (Vaucluse)|Orange]]'i, [[Arles]]'i, [[Fréjus]]'i, [[Glanum]]'isse (väljaspool [[Saint-Rémy-de-Provence]]'i), [[Carpentras]]'i, [[Vaison-la-Romaine]]'i, [[Nîmes]]'i, [[Vernègues]]'i, [[Saint-Chamas]]'i ja [[Cimiez]]'i (Nice'i kohal). Rooma provints, mida kutsuti selle pealinna Narbo (tänapäeva Narbonne) järgi [[Gallia Narbonensis]], ulatus Itaaliast Hispaaniani, [[Alpid]]est [[Püreneed]]eni.

[[Pax Romana]] Provence'is kestis [[3. sajandisajand]]i keskpaigani. [[Germaanlased|Germaani]] hõimud tungisid Provence'i aastatel 257 ja 275. [[4. sajandisajand]]i alguses oli Rooma keisri [[Constantinus Suur]]e (280–337) õukond sunnitud Arles'is varjuma. [[5. sajandisajand]]i lõpuks oli Rooma võim Provence'ist kadunud ning algas sissetungide, sõdade ja kaose ajastu.

On palju legende varajastest kristlastest Provence'is, kuid neile on raske kinnitust leida. On dokumenteeritud, et Provence'i Rooma linnades oli kirikuid ja piiskoppe organiseeritud juba 3. ja 4. sajandil; [[Arles]]'is aastal 254, [[Marseille]]'s aastal 314, [[Orange (Vaucluse)|Orange]]'is, [[Vaison-la-Romaine|Vaison]]'is ja [[Apt (Vaucluse)|Apt]]'is aastal 314, [[Cavaillon]]'is, [[Digne-les-Bains|Digne]]'is, [[Embrun (Hautes-Alpes)|Embrun]]'is, [[Gap (Hautes-Alpes)|Gap]]'is ja [[Fréjus]]<nowiki/>is 4. sajandi lõpus, [[Aix-en-Provence]]'is aastal 408, [[Carpentras]]'is, [[Avignon]]'is, [[Riez]]'is, [[Cimiez]]'is (tänapäeval [[Nice]]'i osad) ja [[Vence]]'is aastal 439, [[Antibes]]'is aastal 442, [[Toulon]]'is aastal 451, [[Senez]]<nowiki/>is aastal 406, [[Saint-Paul-Trois-Châteaux]]'s aastal 517 ja [[Glandèves'i piiskopkond|Glandèves]]'is aastal 541. Vanim kristlik struktuur, mis veel Provence'is töötab, on Fréjus'i katedraali [[baptisteerium]] 5. sajandist. Umbes samal ajal 5. sajandil asutati esimesed kaks kloostrit Provence'is, [[Lérins'i klooster]] saarel Cannes'i lähistel ja [[Saint-Victor'i klooster (Marseille)|Saint-Victor'i klooster]] Marseille's.

[[5. sajandisajand]]i teise poole alguses, kui Rooma võim hääbus, sisenesid Provence'i järjestikused [[germaani hõimudehõimud]]e lained, algul [[läänegoodid]] (480), siis [[idagoodid]], siis [[burgundid]], lõpuks [[frangid]] [[6. sajandilsajand]]il. [[Araablased|Araablastest]] sissetungijad ja [[Berberid|berberi]] piraadid tulid Põhja-Aafrikast Provence'i rannikule [[7. sajandisajand]]i algul.

Kaootilise perioodi kestel valitsesid Provence'i [[Frangi riik|Frangi]] kuningad [[Merovingid]]e dünastiast, siis [[Karolingid]]est kuningad, [[Karl MartelliMartell]]i järglased; ning oli siis [[Karl Suur]]e impeeriumi osa (742–814). Aastal 855, kui Kesk-Frangi kuningas (843–855) [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]] oli [[Prümi klooster|Prümi kloostris]] oma surivoodil, jagas ta kuningriigi [[Prümi leping]]uga oma kolme poja vahel. Vanimale, [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]]-le [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] (844–875) tiitel, koos [[Frangi keiser|Frangi keisri]] tiitliga, aastast 855–875. Noorimale, veel alaealisele [[Karl (Provence)|Karl]]ile läks Provence. Keskmisele ja isa nimekaimule, [[Lothar II (Lotring)|Lothar]]ile läks ülejäänud territoorium Provence'ist põhjas, [[Lotharingia]] kuningriik.

'''[[Bosoniidid]]''' (879–1112) olid esimese Provence'i kuninga [[Boso]] järeltulijad. Tema poeg, [[Alam-Burgundia]] kuningas ja [[901]]. aastast [[Frangi keiser]] [[Louis III Pime]] (890–928), kaotas nägemise, püüdes võita Itaalia trooni ja takistada [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] [[Berengar Frioolist|Berengaril]] kontrolli saavutamist [[Apenniini poolsaar]]el, misjärel sai tema nõbu [[Hugues (Arles)|Hugues]] (suri aastal 947) [[Provence'i hertsogikshertsog]]iks ja [[Vienne'i krahvikskrahv]]iks. Hugues viis Provence'i pealinna [[Vienne]]'ist [[Arles]]'i ja tegi Provence'i [[Ülem-Burgundia]] kuninga [[Rudolf II (Burgundia)|Rudolf II]] lääniks. Aastal 933 loovutas Rudolf lõpuks kõik nõuded [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaaliale]] Hugues kasuks ja sai vastutasuks [[Alam-Burgundia]] kuningriigi, taasühendades seega kaks territooriumi [[Arelaat]]i.

[[9. sajandilsajand]]il tungisid Provence'i [[Al-Ándalus]]ist araabia piraadid ([[maurid]]) ja siis [[normannid]]. Normannid rüüstasid piirkonnas ja lahkusid siis, kuid maurid ehitasid kindlusi ja hakkasid linnu rüüstama ning nõudsid kohalikelt elanikelt lunaraha. 973. aasta alguses püüdsid maurid kinni [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] [[abt]]i [[Maiolus]]e ja nõudsid tema eest lunaraha. Lunaraha maksti ja abt vabastati, kuid krahv [[Guillaume I (Provence)|Guillaume I]] juhitud Provence'i rahvas tõusis üles ja alistas maurid nende kõige võimsama kindluse [[Fraxinet]]' ([[La Garde-Freinet]]) lähistel [[Tourtouri lahing]]us. Maurid, keda lahingus ei tapetud, ristiti ja tehti orjadeks, ning ülejäänud Provence'i maurid põgenesid piirkonnast. Vahepeal jätkusid dünastilised tülid. Sõda [[Rudolf III (Burgundia)|Rudolf III]] ja tema rivaali, Saksa-Rooma keisri [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Saali Konradi]] vahel aastal 1032 viis Provence'i saamiseni [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vasalliks[[vasall]]iks, milleks see jäi aastani 1246.

Aastal 1112 abiellus viimane Boso järeltulija [[Douce de Gévaudan]] katalaani [[Barcelona krahv]]i [[Ramon Berenguer III, Barcelona krahv|Ramon Berenguer III-ga]], kes seetõttu sai [[Provence'i krahvikskrahv]]iks nimega Raymond Berenguer I. Ta valitses Provence'i aastatel 1112–1131 ja tema järeltulijad [[Katalaani dünastia]]st valitsesid Provence'i aastani 1246. Aastal 1125 Provence jagati; Provence'i osa [[Durance]]'i jõest põhjas ja läänes läks [[Toulouse'i krahv]]ile, samas maad Durance'i ja Vahemere vahel ning Rhône'i jõest Alpideni kuulusid Provence'i krahvidele. Provence'i pealinn liikus Arles'ist [[Aix-en-Provence]]'i ja hiljem [[Brignoles]]'i.

[[Katalaani dünastia]] ajal [[12. sajandilsajand]]il ehitati Provence'is tähtsaid [[katedraal]]e ja [[klooster|kloostreid]] uues harmoonilises romaani stiilis, mis ühendas Rhône'i oru [[gallia-rooma]] stiili Alpide [[lombardia]] stiiliga. [[Aix katedraal]] ehitati vana Rooma foorumi kohale ning ehitati 13. ja 14. sajandil [[gooti stiil]]is ümber. [[Saint-Trophime'i katedraal Arles'is]] oli [[romaani stiil]]is maamärk, mis ehitati 12. ja 15. sajandi vahel. Tohutu kindlus-klooster, [[Montmajour'i klooster]], ehitati saarele just Arles'ist põhja poole ja muutus suureks sihtkohaks keskaegsetele palveränduritele.

12. sajandil ehitati kolm [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] kloostrit Provence'i kaugetesse paikadesse, eemale linnade poliitilistest intriigidest. [[Sénanque'i klooster]] oli esimene, rajati Luberonis[[Luberon]]is aastatel 1148–1178. [[Thoronet' klooster]] asutati aastal 1160 kauges orus [[Draguignan]]'i lähistel. [[Silvacane'i klooster]] Durance'i jõel [[La Roque-d'Anthéron]]'i juures asutati aastal 1175.

[[13. sajandilsajand]]il alustasid Prantsuse kuningad abielude kasutamist oma mõju laiendamiseks Prantsusmaa lõunaosas. Kuningas [[Louis VIII]] "Lõvi" üks poeg, Poitou krahv [[Alphonse, Poitou krahv|Alphonse]] abiellus Toulouse'i krahvi pärijanna [[Jeanne de Toulouse|Jeanne]]'iga. Teine poeg [[Louis IX]] "Püha" (1214–1270) abiellus [[Marguerite de Provence]]'iga. [[Louis VIII]] noorem poeg [[Carlo I (Napoli)|Anjou krahv Charles]] abiellus aastal 1246 Provence'i pärijanna [[Béatrice de Provence|Béatrice]]'iga. Provence'i õnn sai seotud [[Anjou dünastia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigiga]].

{{vaata|Avignoni vangipõlv}}, ''[[Comtat Venaissin]]'', ''[[Paavstiriik]]''

Aastal 1309 viis [[Rooma paavst]] [[Clemens V]], kes pärines [[Bordeaux]]'st, [[paavst]]i residentsi Avignoni. Aastatel 1309–1377, enne [[Lääne skisma|skisma]]t Rooma ja [[Avignoni kirikutekirik]]ute vahel, resideerus Avignon'is 7 paavsti. Skisma[[Skism]]a viis rivaalpaavstide valimiseni mõlamas kohas. Pärast seda resideerus Avignon'is aastani 1423 kolm [[vastupaavst]]i, kuni paavst lõplikult Rooma, [[Paavstiriik]]i tagasi läks. Aastatel 1334–1363 ehitas paavst [[Benedictus XII]] vana paavstipalee Avignon'is ja paavst [[Clemens VI]] ehitas uue paavstipalee;, üheskoos oli [[Paavstide palee (Avignon)|Paavstide palee]] suurim [[gooti stiil]]is palee Euroopas.