Katoliku kirik: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}

'''Katoliku kirik''' ehk '''roomakatoliku kirik''' (eestikeelne ametlik nimi '''Rooma-Katoliku Kirik''', [[ladina keel|ladina]] ''Sancta Romana Ecclesia'' 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim [[kristlus|kristlik]] [[kirik]] (üle 1,2 miljardi liikme).<ref name="Cath pop steady">[http://ncronline.org/news/faith-parish/vatican-statistics-report-church-growth-remains-steady-worldwide Vatican statistics report church growth remains steady worldwide] National Catholic Reporter, 02.05.2014 (vaadatud 18.04.2015)</ref> Tegemist on maailma ühe vanima usuühinguga, mis on mänginud olulist rolli [[läänemaailm]]a ajaloos.<ref>O'Collins, Gerald; Farrugia, Maria. ''Catholicism: The Story of Catholic Christianity.'' Oxford University Press, 2003, v.</ref> Katoliku kiriku hierarhia tipus seisab [[Rooma piiskop]], keda nimetatakse ka [[paavst]]iks. Kiriku peamised uskumused on kokku võetud [[Nikaia usutunnistus]]es ja [[apostellik usutunnistus|apostellikus usutunnistuses]]; [[protestantism|protestantlikest kirikutest]] eristab katoliku kirikut eelkõige seitsme [[sakrament|sakramendi]] ja paavsti ülemvõimu tunnistamine.<ref>Stanford, Peter. [http://www.bbc.co.uk/religion/religions/christianity/catholic/catholic_1.shtml Roman Catholic Church] BBC Religions, 29.06.2011 (vaadatud 18.04.2015)</ref>

 

 

[[1054]]. aastal toimunud [[Suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] tagajärjel lõhenes ühtne, ortodoksne ja katoolne kirik [[õigeusu kirik|õigeusu]] ja katoliku kirikuks.

Katoliku kiriku pea on [[Rooma]] [[piiskop]] ehk [[paavst]], keda peetakse [[Kristus]]e asemikuks maa peal. Paavst on [[ilmeksimatus|ilmeksimatu]] ametlikes (''ex cathedra'') seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst [[Vatikan]]i linnriigi pea.

 

Katoliku kiriku kõrgeim [[organ]] on [[kirikukogu]], kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures [[Rooma kuuria]], mille arvukaid ametkondi ([[kongregatsioon]]e) juhivad [[kardinal]]id. Paavsti surma korral valib kardinalide [[kolleegium]] ([[konklaav]]) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik.

Katoliiklastel on nii nagu [[õigeusk]]likelgi seitse sakramenti: [[ristimine|ristimise]],<ref>Märkus. Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett.</ref> [[konfirmatsioon]]i, [[armulaua sakrament|armulaua]], [[abielu sakrament|abielu]], [[vaimulikuseisuse sakrament|vaimulikuseisuse]], [[meeleparanduse sakrament|meeleparanduse]] ja [[haigete salvimise sakrament]]. Iga sakrament kannab nähtamatut jumalaarmu, mida nähtavalt väljendavad märk, žestid ja ettemääratud sõnad.

 

* [[Klooster]]

* [[Kongregatsioon]]

==Viited ja märkused==

{{viited}}