Ambrose Bierce: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lilleõis (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Lilleõis (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
8. rida:
 
Bierce sündis [[Ohio]] osariigis vaeses, kuid kirjandushuvilises perekonnas. Tema [[ekstsentrik]]ust isa oli võtnud kinnisideeks panna kõigile oma 13 lapsele A-tähega algav eesnimi. 1861.- 64 aastal võitles Bierce [[Ameerika]] kodusõjas. Kogetud sõjakoledused ja haavatasaamine süvendasid tema negativistlikku hoiakut. Pärast sõda kolis mees [[California]]sse ning temast sai teravmeelseid juhtkirju kirjutav ajakirjanik. Ta alustas ka šokeerivate jutustuste kirjutamisega. Tema lood julmusest ja surmast on kirja pandud fantaasiarohkelt ning külmaverelise suhtumisega. Bierce´i kuulsaim jutustus "Owl Creeki silla juhtum" ilmus kogumikus "Elu keskel". See algab sõjajutustusena vangist, kes ootab enda poomist, ent äkitselt saab sellest üleloomulike sündmustega õudusjutt. Vang suudab ühtäkki ajas rännata ja ta usub, et on sellega kurvast lõpust pääsenud, ent paraku naaseb ta reaalsusesse täpselt poomise hetkel. Ajarännud on Bierce´i loomingus korduv motiiv. Novell "Corcosa elanik" jutustab mehest, kes rändab mööda [[kõrb]]e ning leiab sealt omaenese haua.
Bierce´i nägemuses oli maapealne elu õudne, ent sellele järgnev veelgi hullem. Tema lood olid kõhedust tekitavad, ent samas sisaldasid paraja annuse [[absurdihuumoritabsurdihuumor]]it.
Bierce oli tuntud kui kibestunud mees, kes kaasinimesi eriti ei armastanud. 60.eluaastatel avaldas ta "Saatana sõnaraamatu", mis kujutab endast [[pessimist]]liku alatooniga ja [[satiir]]ilisi sõnaseletusi, mis ühtlasi annab edasi autori arusaamu inimloomusest. Tema elu lõpp on jäänud saladuseks - ta siirdus [[Mehhiko]]sse tööülesannet täitma, kus ta hukkus.