Koer (perekond): erinevus redaktsioonide vahel

'''Koer''' (''Canis'') on [[loomad]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]ist [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].

Eestikeelse nimetuse asemel on käibel ladinakeelne nimetus, sest hunte, koiotte ja šaakaleid ei nimetata tavaliselt koerteks.

Dingo arvatakse sageli koera liigi alla.

On pakutud ka niisugust koera perekonna käsitust, mille järgi perekond koer hõlmab [[alamperekond]]adena perekonnad koer, [[rebane (perekond)|rebane]] (sealhulgas [[fennek]] ja [[hallrebane]]), [[polaarrebane]], ''[[Lycalopex]]'', ''[[Pseudalopex]]'', [[pamparebane]], ''[[Cerdocyon]]'' ja ''[[Atelocynus]]''.

Etioopia hunt arvatakse mõnikord eraldi perekonnaks või alamperekonnaks.

Kodukoer arvatakse mõnikord hundi liiki.

Tumedat hunti on pakutud hundi alamliigiks.

Väikeste huntide populatsiooni Egiptuses ja Liibüas peeti enne [[1981]]. aastat šaakali alamliigiks ''[[Canis aureus lupaster]]''.

Hunt, tume hunt, ja koer ristuvad omavahel. Tõenäoliselt ei ole nendel omavahel põlvnemissuhteid, vaid nad põlvnevad kõik ühisest esivanemast.

Perekonna ''Canis'' esindajatel on suhteliselt kõrge keha, pikad jalad ning kohev silindrikujuline [[saba]].

[[Pupill]]id on eredas valguses tavaliselt ümarad.

Kuigi enamikul liikidel on saba lähedal [[lõhnanääre]], ei tekita see nii vänget lõhna nagu [[rebane (perekond)|rebase]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] liikidel.

[[Kolju]]l on suured [[otsmiku-urge|otsmiku-urked]] ja [[oimuhari|oimuharjad]] on lähestikku, ühinedes sageli [[noolhari|noolharjaks]]. [[Näokolju]] on koera perekonnal (välja arvatud etioopia hundil) suhteliselt lühem kui perekondadel rebane ja ''Pseudalopex''.

[[Emasloom]]adel on 8 või 10 [[rinnanääre]]t.