Erinevus lehekülje "Entroopia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Entroopia''' on [[termodünaamika]]s ja [[statistiline mehaanika|statistilises mehaanikas]] kasutatav [[ekstensiivne suurus]], mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha [[töö (füüsika)|tööd]], sest osa [[energia]]st on pöördumatult muundunud [[soojus]]eks.
 
Entroopia on üks termodünaamika põhimõistetest. Selle muudab oluliseks [[termodünaamika teine seadus]], mille järgi ei saa [[isoleeritud süsteem]]i entroopia kunagi kahaneda. Seega saavad iseeneslikud protsessid isoleeritud süsteemis toimuda vaid entroopia kasvamise suunas. Protsessid, milles entroopia kahaneb, saavad toimuda vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd. Näiteks saab soojus iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale. Et käivitada vastupidine protsess, kus soojus kandub külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd. EntroopiaTermodünaamika iseeneslikusteise protsessisseaduse võibjärgi nähanäitab entroopia protsess ka [[aeg|aja]] pöördumatutkulgemise kulgusuunda.
== Definitsioonid ==