Maade haaramine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Maade haaramine''' või ka '''maade hõivamise''' (inglise keeles [https://en.wikipedia.org/wiki/Land_grabbing ''land grabbing] <ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Land_grabbing] (vaadatud 25.02.2016)</ref> '') all mõistetakse suuremahulisi tehinguid maaga, mille käigus rahvusvahelised või kohalikud ettevõtjad, avalik-õiguslikud juriidilised isikud või füüsilised isikud ostavad või rendivad suurepindalalisi maatükke arengumaades. Rahvusvaheliselt tunnustatud ühtset definitsiooni maade haaramise kohta ei ole.

Termin „maade haaramine“ viitab 21. sajandil suuremahulistele tehingutele maaga, mille arv suurenes järsult peale 2007–2008 aasta ülemaailmset majanduskriisi. Toiduhindade järsk tõus ülemaailmse majanduskriisi ajal põhjustas arenenud riikides vajaduse kindlustada end toiduga ning uued majanduslikud võimalused, mis avanesid sellega seoses põllumajanduslikele investoritele, tõid omakorda kaasa kiire suuremahuliste põllumajanduslike investeeringute sissevoolu globaalsesse lõunasse. Suures ulatuses on maade haaramine leidnud aset Aafrikas, Lõuna Ameerikas ja teistes sellistes piirkondades, kus maa hind on odavam kui arenenud riikides ning maailmas keskmiselt.[1] Investeeringud pärinevad peamiselt rahvusvahelistest ettevõtetest ning nende eesmärgiks on tööstuslik toidu ja biokütuste tootmine. Hoolimata sellest, et [[Maailmapank]] on püüdnud maade haaramise juures esile tuua selle positiivset mõju kohalikule kogukonnale, on selline tegevus leidnud palju kriitikat mitmete kodanikuühiskonna organisatsioonide ja liikumiste poolt põhjusel, et maade haaramisel on suur negatiivne mõju kohalikule kogukonnale.

== Põhjused <ref name="eesc">[http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.nat-opinions.32593] (vaadatud 25.02.2016)</ref> ==

== Tagajärjed <ref>[http://www. name="eesc.europa.eu/?i=portal.en.nat-opinions.32593]" (vaadatud 25.02.2016)</ref> ==