Ungari: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
233. rida:
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end [[16. november|16. novembril]] [[1918]] iseseisvaks. [[1919]]. aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim [[Ungari Nõukogude Vabariik]] [[Béla Kun]]i (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning [[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] ([[1920]]) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku senisest territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. [[1920]]. aastal taastati kuningriik, mis oli tegelikult [[kontradmiral]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Saksamaa]] toetusel sai Ungari [[1938]] osa Lõuna-Slovakkiast, [[1939]] [[Taga-Karpaatia]], [[1940]] Rumeenialt [[Põhja-Transilvaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu [[1941]]–[[1944]]. Sõja lõpus [[1944]]. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes [[1945]] NSV Liidu okupatsioon.
 
Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946 kaotati kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). [[1948]] said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948 kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. [[1956]]. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli alguses edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigi piiride taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti lääneriikide poole abi saamiseks. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari peaministriksministrite nõukogu esimeheks [[Imre Nagy]], kes oli olnud peaministerministrie nõukogu esimees aastatel [[1953]]–[[1955]]. [[4. november|4. novembril]] 1956 Nõukogude ja [[VLO]] liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik režiim taastati uue peaministri [[János Kádár]]i juhtimisel.
 
1960ndatel aastatel reformiti majandust. Näiteks oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas [[1988]] üleminek demokraatiale, aastast [[1989]] kannab riik nime Ungari Vabariik ning [[1990]] korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Ungarist Nõukogude väed. [[1999]] ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|EL]]i liikmesriik.