Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
77. rida:
 
Hiliskeskajal kasutati ladinakeelseid nimesid "''Natio Hungarica''" ja "''Hungarus''" kogu elnikkonna kohta, kuid [[István Werbőczy]] [[Tripartitum]]i järgi kasutati nime ''"Natio Hungarica"'' ainult privilegeeritud aadelkonnal (olenemata rahvusest), kui [[Ungari Püha Kroon]]i subjektidele.
[[File:Holy Roman Empire 1000 map-en.svg|thumb|left|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], Ungari ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] piirialad ca 1000. aastal]]
[[Ladina keel|Ladina]] ''{{keel|la|Regnum Hungariae/Vngarie}}'' (''Regnum'' tähendas kuningriiki); ''[[Regnum Marianum]]'' ([[Maarja|Püha Maarja]] kuningriik); või lihtsalt ''Hungaria'' oli nimekuju, mida kasutati ametlikes dokumentides kuningriigi algusest kuni 1840. aastateni.
 
84. rida:
[[Austria-Ungari]]s (1867–1918) kasutati mõnikord Ungari kuningriigi poolt hõlmatud alade tähistamiseks mitteametlikku nime ''Transleitaania''. Ametlikult kasutati Austria-Ungari keisririigi Ungari osal terminit ''Püha Istváni Püha Ungari Krooni maad'', kuigi see termin oli kasutusel ka enne seda aega.
 
[[File:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|thumb|left|Ungari aastal 1190, [[Béla III]] valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)]]
 
==Ajalugu==
93. rida ⟶ 92. rida:
 
Alates 9. aastast eKr kuni 4. sajandi lõpuni oli [[Pannoonia]] osa [[Rooma riik|Rooma riigist]], olles osa hilisemast Ungari alast. Rooma riigi laienemise viimasel etapil langes [[Karpaatia jõgikond]] mõneks ajaks [[Vahemeri|Vahemere]] [[kreeka-rooma tsivilisatsioon]]i mõjusfääri – linnakeskused, sillutatud teed ja kirjalikud allikad olid kõik osa edust, mille suur rahvasteränne lõpetas.
 
Esimeste saabujate hulgas olid [[hunnid]], kes [[Attila]] juhtimisel ehitasid üles võimsa impeeriumi. Attilat käsitleti kui [[ungarlased|ungarlaste]] esivanemate valitsejat, siiski on see väide tänapäeval enamiku uurijate poolt tagasi lükatud{{lisa viide}}. Pärast hunnide võimu kadumist tulid Pannooniasse germaanlastest [[idagoodid]] ja siis [[langobardid]], ning [[gepiidid]] asustasid Karpaatia jõgikonna idaosa ligikaudu 100 aastat. 560. aastatel asutasid [[avaarid]] [[Avaari kaganaat|Avaari kaganaadi]], riigi, mis säilitas selles piirkonnas ülemvõimu rohkem kui kaks sajandit ja omas sõjalist jõudu rünnakuteks kõigi oma naabrite vastu. Avaari kaganaati nõrgendasid pidevad sõjad ja väline surve ning lõpuks lõppes avaaride 250 aastane võim, kui kaganaat vallutati [[frangid|frankide]] poolt [[Karl Suur]]e juhtimisel läänest ja [[bulgaarid]]e poolt [[Krum]]i juhtimisel idast. Kumbki neist kahest, ega keegi muu ei olnud võimeline looma piirkonnas püsivat riiki kuni äsja ühinenud [[ungarlased]] [[Arpad]]i juhtimisel asustasid alates 895. aastast [[Karpaatia jõgikond|Karpaatia jõgikonna]]. Arpadi juhitud jõud oli hinnanguliselt umbes 400 000 inimest, koosnedes seitsmest ungari hõimust, ühest kabari hõimust ja mõnest väiksemast hõimust.
[[File:Hungary, Croatia, Bosnia and Galicia in the 12th century.jpg|pisi|Ungari, [[Horvaatia]], [[Bosnia]] ja [[Galiitsia]] alad 12. sajandil]]
 
[[Pilt:Crown, Sword and Globus Cruciger of Hungary2.jpg|thumb|left|[[Ungari püha kroon]] ja teised [[regaal]]id]]
 
[[Pilt:Istvan-ChroniconPictum.jpg|thumb|left|[[Ungari kuningas|Kuningas]] (1000–1038) [[István Püha]]]]
 
===Árpádi dünastia===
[[Pilt:Istvan-ChroniconPictum.jpg|thumb|left|[[Ungari kuningas|Kuningas]] (1000–1038) [[István Püha]]]]
{{Vaata|Ungari vürstiriik}}, ''895–1000''
Kuningriigi esimesed kuningad olid [[Árpádi dünastia]]st ja esimene kristlik [[Ungari kuningas|kuningas]] (1001–1038) oli [[István Püha]], kes kanoniseeriti [[Katoliku kirik|katoliku]] [[pühak]]uks. Ta võitles [[Koppany]] vastu ja aastal 998, [[Baieri hertsogkond|Baieri]] abiga, võitis teda [[Veszprém]]i lähedal.
[[Pilt:Crown, Sword and Globus Cruciger of Hungary2.jpg|thumb|left|[[Ungari püha kroon]] ja teised [[regaal]]id]]
 
[[Rooma katoliku kirik]] sai tugevat toetust Istvánilt, kes koos kristlike [[ungarlased|ungarlastega]] ja Saksa rüütlitega soovis kristliku kuningriigi loomist [[Kesk-Euroopa]]s. See oli tema, kes lõi Ungari raske ratsaväe, nagu oli näiteks Lääne-Euroopa suurvõimudel.
 
Pärast tema surma järgnes rahutuste periood ja konflikt ülemvõimu pärast kuningliku perekonna ja aadli vahel. Aastal 1051 püüdsid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] väed [[Ungari]]t vallutada, kuid said [[Vértesi mäed|Vértesi mägedes]] kaotuse osaliseks. Saksa-Rooma riigi väed jätkasid kaotustega; teine suur lahing toimus aastal 1052 [[Bratislava]] linna juures. Enne [[1052]]. aastat kukutati kuningas [[Samuel Aba]] poolt [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] toetaja [[Péter Orseolo]]. See rahutuste aeg lõppes [[Béla I]] valitsusajal (1060–1063). Ungari kroonikud kiitsid [[Béla I]] uue valuuta [[hõbeteenar]]i kehtestamise eest ja tema heatahtlikkuse eest endisse kuninga järeltulijasse vennapoeg Solomoni.
[[File:Kálmán Thuróczy.jpg|pisi|Ungari, Dalmaatsia ja Horvaatia kuningas [[Kálmán]] (1095/1097–1116)]]
[[Pilt:Hungary, Croatia, Bosnia and Galicia in the 12th century.jpg|thumb|right|Ungari, Horvaatia ja [[Dalmaatsia]], [[Bosnia banaat|Bosnia]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia]] [[12. sajand]]i lõpul, [[Béla III]] valitsemisajal (1172–1196)]]
[[File:Hungary 11th cent.png|thumb|left|285px |Ungari kuningriik 11. sajandil]]
Teine suur Ungari kuningas (1077–1095) ja [[Horvaatia kuningas]] (1091–1095), samuti [[Árpádi dünastia]]st, oli [[Laszlo I]], kes stabiliseeris ja tugevdas kuningriiki. Tema kanoniseeriti ka [[pühak]]uks. Tema valitsemisajal võitlesid [[ungarlased]] edukalt [[kumaanid]]e vastu ja vallutasid aastal 1091 [[Horvaatia kuningriik (keskaegne)|Horvaatia]], dünastilise kriisi tõttu Horvaatias. Ta suutis kiiresti haarata võimu Põhja-[[Horvaatia]]s, ta oli ka pretendent troonile asjaolu tõttu, et tema õde oli olnud abielus viimase Horvaatia kuninga [[Dmitar Zvonimir|Zvonimiriga]]. Kuigi seda ikka veel ajaloolaste hulgas arutatakse, võib julgelt öelda, et Laszlo lõi [[Horvaatia liidus Ungariga|mingit liiki kahe kuningriigi vahelise personaaluniooni]], kuigi kuninga võim kogu Horvaatia üle saavutati alles pärast tema järeltulija Ungari kuninga (1095–1116) ja Horvaatia kuninga (1097–1116) [[Kálmán]]i troonileasumist.
 
Kálmánit, nagu Lászlót enne teda, ei nähtud vallutajana, vaid Horvaatia troonipretendendina. Kálmán kogus suure armee, et oma trooninõue ellu viia, ja võitis aastal 1097 Horvaatia kuningas Petari väge [[Gvozdi mäe lahing]]us, viimane tapeti lahingus. Kuna horvaatidel ei olnud enam juhte ja [[Dalmaatsia]]s oli mitu kindluslinna, mida oli raske kaitsta, algasid läbirääkimised Kálmáni ja Horvaadi feodaalisandate vahel. Võttis hea mitu aastat, enne kui Horvaadi aadel tunnistas Kálmáni kuningaks. Kálmán krooniti aastal 1102 [[Biograd na Moru|Biogradis]] ja Kálmáni uus tiitel oli "Ungari, [[Dalmaatsia]] ja Horvaatia kuningas".
 
{{vaata|Horvaatia liidus Ungariga}}
=== Võitlus Venezia ja Bütsantsiga ===
[[Aadria meri|Aadria mere]] rannik läks [[12. sajand]]i alguses juba [[Venezia vabariik|Veneetsia vabariigi]] valdusse. Aastal 1222 andis kuningas (1205–1235) [[András II]] välja [[1222. aasta kuldbulla|kuldbulla]], mis sätestas õiguspõhimõtted.
Aastaks 1107 kontrollis kuningas Kálmán enamust endistest Bütsantsi rannikulinnadest Dalmaatsias. Kuna need linnad olid tähtsad, võitlesid [[ungarlased]] ja [[horvaadid]] sageli Venezia ja [[Bütsants]]iga piirkonna pärast. Aastal 1116, pärast Kálmáni surma, ründas Venezia Dalmaatsia rannikut, võitis Horvaadi baani Klaudije armeed ning hõivas Biogradi, Spliti, Trogiri, Šibeniki, Zadari ja mitu saart. Kálmáni järglane, kuningas [[István II]] püüdis aastal 1117 edutult kaotatud linnu tagasi saada, kuigi Venezia doodž [[Ordelaffo Falier]] tapeti lahingus Zadari lähedal. Sõlmiti viieaastane vaherahu, mis kinnitas [[status quo]]. Aastal 1124 ründas István II taas Venezia valdusi ning sai tagasi Biogradi, Spliti, Šibeniki ja Trogiri, kuid Zadar ja saared jäid Venezia kontrolli alla. Kuid aastal 1125 vallutas doodž [[Domenico Michiel]] need linnad tagasi ja hävitas Biogradi. Aastal 1131 asus troonile [[Béla II]] ja aastal 1133 võitis ta kaotatud linnad peale Zadari tagasi. Aastal 1167 vallutasid bütsantslased osa Horvaatiast [[Krka (Horvaatia)|Krka jõest]] lõunas, samuti Bosnia, ja jäid nende kontrolli alla kuni keiser [[Manuel I]] Komnenose surmani aastal 1180, kui Bütsants nõustus maad loovutma. Pärast 1180. aastat kasvas baani haldusala, kuid tema domeeni ja tegevuse ulatust ei saa veel täielikult formuleerida.
[[File:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|thumb|left|Ungari aastal 1190, [[Béla III]] valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)]]
[[FilePilt:Hungary, Croatia, Bosnia and Galicia in the 12th century.jpg|pisithumb|right|Ungari, Horvaatia ja [[HorvaatiaDalmaatsia]], [[Bosnia banaat|Bosnia]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia]] alad [[12. sajandilsajand]]i lõpul, [[Béla III]] valitsemisajal (1172–1196)]]
Pärast keiser Manuel I Komnenose surma ei suutnud Bütsants oma võimu Dalmaatsias enam järjekindlalt säilitada. Varsti mässas Zadar Venezia vastu ja muutus pidevaks lahinguväljaks aastani 1202, kui [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal rüüstasid veneetslased doodž [[Enrico Dandolo]] juhtimisel ja ristisõdijad [[Zara piiramine|Zadarit (Zara)]], vaatamata tõsiasjale, et kuningas Imre I tõotas ristisõjaga ühineda. See oli ristisõdijate esimene rünnak katoliikliku linna vastu. Venezia nõudis seda kompensatsiooniks nende transportimise eest kaugemale itta Konstantinoopoli suunas, kus nad hiljem asutasid [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Vaenutegevus Veneziaga jätkus aastani 1216 kuningas András II valitsemisajal, kes kasutas Venezia laevastikku [[Viies ristisõda|Viienda ristisõjaga]] ühinemiseks.
 
[[Galiitsia]] ja [[Volõõnia]] aladel, pärast viimase [[Rostislavitšid|Rostislavitši]]te soost [[Galiitsia]] [[Galiitsia vürstiriik|vürstiriigi]] vürsti Vladimir Jaroslavitši surma toimunud võitluses ülemvõimu pärast, osalesid naabermaad, Poola ja Ungari kuningriik. [[1189]]. aastal toimunud sissetungi tulemusel kuulutas [[Ungari kuningas]] end ka lühiajaliselt [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria kuningaks]].
 
[[Teine Bulgaaria tsaaririik|Teise Bulgaaria tsaaririigi]] tsaari (1197–1207) [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] sõja ajal bütsantslastega lõunas, annekteerisid Ungari kuningas [[András II]] ja tema Serbia vasall [[Vukan Nemanjić|Vukan]] [[Belgrad]]i, [[Braničevo (piirkond)|Braničevo]] ja Niši, aga pärast rahuläbirääkimisi bütsantslastega pööras Kalojan oma tähelepanu loodesse. Aastal 1203 ajasid bulgaarlased serblased Nišist välja, võitsid Ungari armeed mitmes lahingus piki [[Velika Morava|Morava jõe]] orgu ja vallutasid oma endise territooriumi tagasi. Aastal 1222 andis kuningas (1205–1235) [[András II]] välja [[1222. aasta kuldbulla|kuldbulla]], mis sätestas õiguspõhimõtted.
 
====Mongolite invasioon====