Kaitseväe Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Õppeasutuse ajalugu algab [[3. aprill]]il [[1919]]. [[Kindralmajor]] [[Johan Laidoner]]i korraldusel loodud õppeasutus '''Vabariigi Sõjakool''' koolitas [[nooremohvitser]]e [[jalavägi|jala]]-, suurtüki- ja [[ratsavägi|ratsaväe]]klasside. Sõjakool asus algselt [[Tallinn]]as [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänaval]] endise [[Tallinna Transpordikool|raudtee tehnikakooli]] ruumides, 1923. aastast aga endise [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Tondi sõjaväelinnak|sõjaväelinnaku]] [[Tondi kasarmud|kasarmutes]].

* '''[[Sõjaväe Tehnikakool]]''', kursused iseseisva koolina 1920–1923 ja 1936–1940

Vabariigi Valitsuse otsusega 29. augustil 1923 koondati Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste alla Sõjakool, Kõrgem Sõjakool, Tehnikakool ja Allohvitseride kool. Oma esialgsel kujul tegutses Tallinnas Tondil kuni õppeasutuste sulgemiseni.

Esimesed lühiajalised ohvitserikursused taasiseseisvunud Eestis käivitati 1991. aastal, kui loodi [[Sisekaitseakadeemia |Eesti Sisekaitse Akadeemia]] Kaitsekolledž <ref name="aastat">"Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007", Tallinn 2007, lk 13–31</ref>. 1993. aastal, kui [[Sisekaitseakadeemia |Eesti Sisekaitse Akadeemia]] nimeks sai[[Sisekaitseakadeemia | Eesti Riigikaitse Akadeemia]], formuleeriti ka Kaitsekolledž ümber Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutusteks <ref name="aastat" />. 1992. aastal sai alguse ka välismaal, peamiselt Soome Vabariigis toimuv ohvitserikoolitus.

KVÜÕA loodi uuesti Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel 17. märtsil 1998 Kaitseväe Peastaabi väljaõppekeskuse ning[[Sisekaitseakadeemia | Eesti Riigikaitse Akadeemia]]s paikneva Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. KVÜÕA tegutses aastatel 1997–1998 ilma selge arengukavata.

Alates [[1998]]. aastast andis [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] väljaõpet kahe õppekava alusel. Esimene alusel anti [[rakenduskõrgharidus|kutsekõrgharidusõpe]]t, mille laiemaks eesmärgiks oli üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine ning valmistas tulevasi ohvitsere ette teenima [[Kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] esmajärjekorras [[rühmaülem]]atena. Õppe [[nominaalaeg]] oli 3,5 aastat ning see koosnes üld- ja [[põhiõppeaine]]te plokist, tehnikakooli erialakursusest, teenistuspraktikast ja lõputööst (kokku kuni 129 ainepunkti). Sisuliselt anti õppuritele alusteadmised ajaloost ja politoloogiast, sotsiaal-, käitumis- ja humanitaarteadustest, loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, ema- ja võõrkeelest. Põhifookus oli suunatud õppurite juhtimisoskuste ja taktikaalaste (sh erialaste teadmiste) teadmiste ning oskuste (rühma- ja kompanii tase) arendamisele.

Teine – [[diplomiõpe|diplomiõppe]] õppekava – oli ülesehituslikult eelmisega põhimõtteliselt sarnane, kuid kuna selle eesmärgiks oli anda õppuritele rahuaja [[kompaniiülem]]a ja sõjaaja [[pataljoniülem]]a teadmised ja oskused, sisaldas see lisaks kutsekõrgharidusõppe õppekavas olevale väljaõpet ka [[pataljon]]i tasemel. Õppeaeg oli samuti 3,5 aastat ja õppekava kogumaht 151 [[ainepunkt]]i. Erinevus kutse- ja diplomiõppe õppekavade vahel seisnes selles, et viimase raames ei saanud õppurid erialast väljaõpet ja õppekava oli mõeldud juba kaitseväes teenivate ohvitseridele kõrgemal tasemel hariduse andmiseks.

Aastatel [[1998]]–[[1999]] tegutses KVÜÕA Tallinnas[[Sisekaitseakadeemia | Eesti Riigikaitse Akadeemia]] territooriumil kuni ületoomiseni [[Tartu]]sse [[1999]]. aasta sügisel.

1998. aastal hakkas KVÜÕA uuesti [[maavägi|maaväe]] [[ohvitser]]idele rakenduskõrgharidust andma.

Aastal [[2008]] avas KVÜÕA rakenduskõrghariduse õppekava [[õhuvägi|õhuväeohvitser]]idele ja [[2011]]. aastal ka [[merevägi|mereväeohvitser]]idele.

[[2008]]–[[2009]] hakati KVÜÕA-s õppekavu muutma väljundipõhiseks, mis sisuliselt tähendas senise õppejõukeskse lähenemise muutmist õppurikeskseks, sätestades õppekava läbinu teadmised, oskused ja hoiakud.

2008. aastal allkirjastati [[Euroopa Liid]]u kaitseministrite koostöökokkulepe Euroopa Liidu [[Sõjakool]]ide vahelise koostöö arendamiseks. Eeskuju võeti üle Euroopa levinud õpirändeprogrammist [[Erasmus]], mis võimaldab KVÜÕA õppuritel ja õppejõududel õppida või õpetada mõnes välisriigi sõjakoolis. Samuti annab kokkulepe KVÜÕA-le omakorda võimaluse võtta vastu välisriigi õppureid ja õppejõude.

[[Kõrgharidus]]e kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS osaleb KVÜÕA alates 2008. aastast. Programm on võimaldanud KVÜÕA-l tegelda eelkõige õppetöö ja selle kvaliteedi arendamise küsimustega, muuhulgas panustada õppejõudude [[pedagoogika|pedagoogiliste]] pädevuste arendamisele, rakendada mentorlust ja [[VÕTA]]t (varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamine), arendada [[õppekava]]sid, viia läbi strateegilist arendustegevust ja arendada üliõpilaste õpioskusi.

2009. aastal läbis KVÜÕA magistriõppe õppekava [[akredatsioon|akrediteerimisprotsess]] positiivse tulemusega.

[[Eksternõpe|Eksternõpet]]t hakati andma KVÜÕA-s 2010. aastast nendele ohvitseridele, kes on juba pikemalt kaitseväes olnud ja kelle teenistus ei võimalda osaleda KVÜÕA päevases õppes.

Pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taasiseseisvumist 1992. aastal alustas Tallinnas tööd [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Riigikaitse Akadeemia]] Kaitsekolledž. <ref name="aastat">"Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007", Tallinn 2007, lk 13–31</ref> [[Tartu]]sse kolis sõjakool 1999. aastal, asudes kesklinna endisse [[Eesti Maaülikool|põllumajandusakadeemia]] hoonesse, mis enne sõda kuulus [[Kaitseliit|Kaitseliidule]].

Õppeaeg [[maavägi|maaväe]] õppekaval on kolm aastat, [[õhuvägi|õhuväe]] õppekaval kestavad õpingud koostöös [[Eesti Lennuakadeemia]]ga kolm ja pool aastat ning mereväe õppekaval koostöös [[Eesti Mereakadeemia]]ga kolm aastat.

Õppeaasta KVÜÕA-s on jaotatud kaheks eri pikkusega semestriks. Sügissemester kestab analoogselt teiste kõrgkoolidega septembrist detsembrini ja kevadsemester kestab [[jaanuar]]ist [[august]]i lõpuni.

'''Kadetivanne'''. Esimese semestri lõpus toimub kadetivande tseremoonia, mille järel Kadetikogu võtab nad vastu oma täieõiguslikuks liikmeks. Pärast tseremooniat toimub kadetiball.

Iga-aastasteks traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuriüksuse Kõrgema Sõjakooli aastapäeva tähistamine aprillis ja pidulik jalutuskäik septembris.

* [[Simulatsioon]]i- ja matkekeskus Tartus [[Kasarmu tänav (Tartu)|Kasarmu]] 11,

* Õppehooned ja kasarm Võru lähistel [[Meegomäe|Meegomäel]]l.