Propeller: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
[[Lennuk]]i, [[helikopter]]i, [[hõljuklaev]]a, [[aerosaan]]i, ekranoplaani jt. edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse propellerit.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref>
 
Propellereid valmistatakse metallist (tavaliselt alumiiniumi baasil kergsulamitest), mitmekihilisest liimpuidust, kaasajal ka kõrgtehnoloogiliselt komposiitmaterjalidest.
Helikopteri [[rootor]]i iga pöörlev laba tekitab tõstejõu sarnaselt lennuki tiivale – kehtib [[Bernoulli võrrand]].<ref name=Tehnikaleksikon/> Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastassuunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit.
 
Helikopteri [[rootor]]i iga pöörlev laba tekitab tõstejõu sarnaselt lennuki tiivaletiivaga – kehtib [[Bernoulli võrrand]].<ref name=Tehnikaleksikon/> Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastassuunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit.
 
[[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skuutri ja [[allveelaev]]a liikumapanemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks.
 
Otstarbe ja paigutuse järgi eristatakse kandvaid, vedavaid, tõukavaid ja kombineeritud propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
[[Pilt:Supermarine Spitfire XIX vr.jpg|pisi| Supermarine Spitfire XIX vastassuundades pöörlevad propellerid]]
Eriti võimsa lennuki jõuallika täieliku võimsuse rakendamiseks kasutatakse koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid [[tandempropeller]]eid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Propellereid rakendatakse ka [[turbiin]]idena. [[Energeetika]]s kasutatav [[propellerturbiin]] on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labade seadenurk on püsivalt kinnitatud.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Eriti võimsa lennuki jõuallika täieliku võimsuse rakendamiseks kasutatakse koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid [[tandempropeller]]eid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Propellereid rakendatakse ka [[turbiin]]idena. [[Energeetika]]s kasutatav [[propellerturbiin]] on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labade seadenurk on püsivalt kinnitatud.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema [[võll]]i pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennuki [[kiirus]]est kui ka propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada [[kasutegur]]i kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
 
Ökonoomseks lendamiseks propelleri abil saavutatava kiiruse piiriks on 700 km/h, puhtalt propelleri abil saavutatud suurim kiirus aga 850 km/h.<ref>https://web.archive.org/web/20060513013750/http://records.fai.org/pilot.asp?from=ga&id=4098</ref> [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki (Tu-114) suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt [[reaktiivmootor]]i turbiini läbinud [[gaas]]ide tõukejõu (alla 10%) arvel.
 
==Vaata ka==