Redaktsioon: 24. august 2015, kell 18:08 redigeeri 217.71.45.75 (arutelu) Ei olnud riik, Eesti NSV-l ei olnud oma sõjaväge ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. veebruar 2016, kell 19:12 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P link par (+masintoim) using AWB Uuem muudatus →
59. rida: === Velikije Luki operatsioon, 1942–1943 === Esimesed lahingud, kus osalesid laskurkorpuse väeosad olid [[Punaarmee]] tagalas rindejoone taga asuvas Velikije Luki piirkonnas piiramisrõngasse võetud saksa vägede vastu, mida on nimetatud ka [[Velikije Luki operatsioon~~\|Velikije Luki operatsiooniks~~]]iks, võitles Eesti Laskurkorpus 9. detsembrist 1942 kuni 16. jaanuarini 1943. Korpus kandis raskeid kaotusi: korpuse enda andmetel langenutena 2247, haavatutena 6220 ja teadmata kadunutena 2020{{lisa viide}}. Enamik teadmata kadunutest olid Saksa poolele üle läinud mehed (900 neist andsid end seejuures vangi piiramisrõngasse võetud Saksa vägedele), kes saadeti Polotski sõjavangilaagri kaudu [[Viljandi sõjavangilaager\|Viljandi sõjavangilaagrisse]], kus nad vabastati ja lubati kuuks ajaks koju kohustusega pärast seda Saksa sõjaväkke astuda. Eestlastel õnnestus võtta vangi 1554 sakslast (sealhulgas Saksa garnisoni ülem [[ooberstleitnant]] [[parun]] [[Eduard von Sass]]). Pärast Velikije Luki lahingut tagandati mõlemad diviisiülemad, kes olid endised Eesti sõjaväe ohvitserid, ja asendati Venemaa eestlastega: [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülemaks määrati [[Karl Allikas]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülemaks [[Johan Lombak]]. Kuni [[1943]]. aasta oktoobrini oli korpus Kalinini rinde reservis ja arvati seejärel [[2. Balti rinne (Teine Maailmasõda)\|2. Balti rin]]de koosseisu. Ka siin korpust eesliinile ei saadetud, välja arvatud korpuse suurtükivägi, mis oli lahingus [[Novosokolniki]] piirkonnas [[Pihkva]] taga [[Nevel]]is ja hiljem [[Narva]] rindel. ===Lahingud Eestis, 1944 === 1944. aastal anti korpus [[Leningradi rinne ~~(Teine Maailmasõda~~\|Leningradi ~~rin~~rinde]]de koosseisu, [[Narva jõgi\|Narva jõe]] lähedale [[Kingissepp]]a, kus see oli [[Igor Fedjuninski]] poolt juhitava [[2. Löögiarmee (Teine Maailmasõda)\|2. Löögiarmee]] tagalas kaitsetöödel. ==== Lahingud Narvas, 1944 ==== 110. rida: === 1946 === 6. mai 1946 NSV Liidu Relvastatud Jõudude Kindralstaabi otsusega deformeeriti 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. Laskurkorpus, kui selline, lõpetas oma eksistentsi. Niinimetatud rahvusväeosad jäid Eesti pinnale kuni 1956. aastani, nendes teenisid aega kutsealused: 1946–1951 22. Kaardiväe Eesti Üksikus Laskurbrigaadis ja 1951–1956 118. Kaardiväe Eesti Laskurdiviisis. 1944. aasta jaanuaris muudeti Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissariaat üleliidulis-liiduvabariiklikeks, see tähendab, ka liiduvabariikides moodustati vastavad rahvakomissariaadid. 1945. aastal määrati okupeeritud Eestis ENSV kaitse rahvakomissariks (1946 muudeti rahvakomissariaadid ministeeriumideks, siis [[Eesti NSV relvastatud jõudude minister\|Eesti NSV relvastatud jõudude ministriks]] ja [[Eesti NSV sõjakomissar]]iks) Eesti laskurkorpuse juhataja kindralleitnant [[Lembit Pärn]], kes jäi sellele ametikohale kuni nõukogude kaitseministeeriumi taastamiseni liidulise [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]ina 1951. aastal. 223. rida: * [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus]] {{Nõukogude Liidu sõjatehnika TM}} {{~~Mall:~~Punaarmee relvastus TM}} {{~~Mall:~~Eesti Teises maailmasõjas}} {{JÄRJESTA:8. Eesti Laskurkorpus}}

8. Eesti Laskurkorpus: erinevus redaktsioonide vahel