Redaktsioon: 3. juuli 2015, kell 11:12 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. veebruar 2016, kell 14:32 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6198 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Tugev vastasmõju toimib [[värvilaeng\|värvust]] omavate [[elementaarosake]]ste ([[kvark]]ide) vahel. Tugeva vastasmõju kandjad ehk [[vaheosake]]sed on [[gluuon]]id. Erinevalt näiteks [[elektromagnetiline vastastikmõju\|elektromagnetilisest vastasmõjust]], mille kandja [[footon]] ei oma [[elektrilaeng]]ut ega osale vastasmõjus, omab gluuon [[värvilaeng]]ut. See tähendab, et ka gluuon ise osaleb aktiivselt vastasmõjus. Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastasmõjus. ~~Kui~~Kaasaegsete ~~kvargid~~teadmiste järgi üksikuid kvarke eksisteerida ei saa ja neid pole ka registreeritud, sest kui kvarke lahutada tekib nende vahele nii suur energia, mille abil tekib uus kvark. Kvarkide sellist alatist seotud olekut nimetatakse kvarkvangistuseks. Seega on kvargid alati ühendatud suuremateks osakesteks ([[prooton]], [[neutron]], [[meson]]), ~~siis~~ja nende värvilaengud taandavad üksteist ning nende kombinatsioonist tekkinud osake ise otseselt tugevas vastasmõjus ei osale. [[Tuumajõud]] tekivad tänu üksikute [[nukleon]]ide värvuspolaarsusele (analoogiliselt muidu elektriliselt neutraalsete [[aatom]]ite vahel tekkiva tõmbejõuga ([[van der Waalsi jõud]]). Tugev vastasmõju on tõeliselt tugev. Kahe kvargi vaheline kooshoidev [[jõud]] on suurusjärgus 100 [[njuuton]]it{{lisa viide}}. Prootonitevaheline tõukumine aatomituumas (elektromagnetilise vastastikmõju tõttu) on tuuma koos hoidvast tugeva vastastikmõju tõmbejõust 137 korda nõrgem.

Tugev vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel