Gregoriuse kalender: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Kehtestamine Eestis: Täpsustused |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) |
||
161. rida:
Eraomanduses eesti keelsed ajalehed hakkasid esitama ilmumise kuupäeva rööpselt Juliuse ja Gregoriuse (sulgudes) kalendri järgi: "Päewaleht" esimesest numbrist 16.12.1905 (29.12.1905); "Sakala" 30.04.1909 (13.05.1909); "Postimees" 20.01.1910 (2.02.1910).
Lääne-Eesti saartel mindi uuele kalendrile üle [[1917]]. aasta sügisel seoses [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]iga ([[Ruhnu]]l juba [[1915]]). Ülejäänud Eestis oli Juliuse kalendri järgi viimaseks kuupäevaks 31. jaanuar 1918, mille järel võeti Gregoriuse kalender kasutusele 14. veebruarist 1918. Vahele
Gregoriuse kalendri tegelik kasutuselevõtt endise Vene tsaaririigi aladel toimus piirkonniti erinevatel aegadel (Ukrainas 16.02.1918 > 1.03.1918; Taga-Kaukaasias 17.04.1918 > 1.05.1918; Siberis 1.10.1918 > 14.10.1918). Kuigi Lätis ja Leedus kehtestati Gregoriuse kalender faktiliselt Saksa okupatsiooni saabudes, loetakse tehniliselt üleminekuks 1.02.1918 > 14.02.1918.
Kalendrivahetusega tekkis Eestis probleeme eestkätt [[Petserimaa]]l, sest sealsed õigeusulised ja vanausulised keeldusid uut kalendrit aktsepteerimast ning pidasid oma kirikupühi vana kalendri järgi. See aga häiris tõsiselt nii koolide kui ka muude riigiasutuste tööd ja nõnda püüdis riik selle vastu suhteliselt karmide meetmetega võidelda: pühade pidamine kirikuis vana kalendri järgi keelati ning keelu rikkujatele määrati karme trahve. Ka koduseid pühade tähistamisi Juliuse kalendri järgi püüti minimeerida. See tekitas mõistagi palju paksu verd ning võõrandas eriti Petserimaa venelasi Eesti riigist. [[1930. aastad|1930. aastateks]] oli eesmärk sisuliselt saavutatud, ametlikku pühade tähistamisi vana kalendri järgi sisuliselt enam polnud, küll aga jätkus nende pidamine pereringis.
== Aasta jaotamine ==
|