*Maa puudus: 1550. aastatel oli [[Moskva suurvürstiriik]] pidevalt sõdinud. Sõjaväe kasvades tekkis maapuudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Liivimaa oli nõrk naaber, kelle käest oli võimalik kergelt saada talupoegadega hõivatud maad. Kohe pärast vallutust hakatakse maad jagama
*Väljapääs Läänemerele: tegemist on levinuima põhjendusega Liivi sõja alguseks. Eelkõige nn Balti barjääri murdmiseks oleks piisanud ka [[1557]]. aastal loodud kauplemiskoht Narva jõe suudmes või [[Narva]] vallutamisest. Samas ei piirdutud [[Narva]] vallutamisega ning tungiti läände. Lisaks olid liivimaalased [[1557]]. aasta läbirääkimistel nõus kõigi Venemaa esitatud tingimustega. Seega ei olnud sõja põhjuseks majanduslikud kaalutlused. Väljapääs merele sai Vene riigile oluliseks alles [[Peeter I]] ajal, [[Ivan IV]] ei ajanud kaubanduspoliitikat. Tema ajal olid kaupmehed väga madalal kohal ühiskonnas ning tsaar ei tegelenud seetõttu nende probleemidega.
*Liivimaa nõrkus: [[1556]]–[[1557]] toimunud [[Koadjuutorivaenus]] näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et [[Liivi ordu]], Liivimaa ainukene arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ning ei suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis [[Poola-Leedu]]ga rahu juba enne sõjategevuse algust.
[[Pilt:Europe about 1560.jpg|pisi|300px|Euroopa poliitiline kaart, ca [[1560]]. aastal]]
[[Pilt:Livonian war (1558-60) map.png|pisi|300px|[[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] aegsed territooriumid]]
==Ettekäänded==
*[[Tartu maks]]: Tartu maksu on historiograafias nähtud ettekäändena sõja alustamiseks. Kuna Liivimaa ei maksnud maksu, siis on nendega sõdimine õigustatud. Lisaks võimaldas maksuvahekord tuletada poliitilise alluvusvahekorra. Järgnevalt loodi kontseptsioon, et Liivimaa on põline Vene ala. Samas rajati selline kontseptsioon alles pärast vallutust, mitte enne.
