Rooma riik: erinevus redaktsioonide vahel

Vabariigi ajajärgul kujunes ka välja Rooma riigi vabariiklik[[vabariik]]lik valitsemiskorraldus:

:Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust ''res publika'' (ld[[ladina kkeel]]es ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3. sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k ''populus romanus'' – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt [[aristokraatia|aristokraatlik]] – riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside[[patriitsid]]e ja rikaste plebeide[[plebeid]]e esindajad ehk [[nobiliteet]] (ld k ''nobilis'' – tuntud).

*[[Magistraadid]]: rahvakoosolekul[[rahvakoosolek]]ul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud[[riigiametnik]]ud, kellele palka ei makstud.

*[[Tsensor (Vana-Rooma)|Tsensor]]id (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust[[tsensus]]t), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.

*[[Rahvatribuun]]id (10 tk): plebeisid[[plebei]]sid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside[[patriitsid]]e vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k ''[[veto]]''), kui see rikkus lihtrahva huve.

*[[Senat]] (liikmeid 300–600): Rooma riiki valitsev [[riiginõukogu]], mis koosnes senaatoritest (ld k ''senex'' – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi [[sisepoliitika|sise-]] ja välispoliitikat[[välispoliitika]]t, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid[[seaduseelnõu]]sid.

*Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosadesõja[[väeosa]]de või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.