Firenze Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Brügge > Brugge
Resümee puudub
76. rida:
Giovanni de' Medici poeg [[Cosimo de' Medici|Cosimo]], keda kutsuti ka Vanaks (''Vecchio'') või Isamaa isaks (''Pater Patriae''), valitses Firenzet aastatel [[1434]]–[[1464]]. [[1361]]. aastal allutati [[Volterra]].
 
Suurima õitsengu saavutas Firenze [[Lorenzo Tore|Lorenzo de’ Medici]] valitsusajal ([[1469]]–[[1492]]). Lorenzo vanim poeg [[Piero di Lorenzo de' Medici|Piero]] oli võimul kuni 1494. aastani. [[Piero di Lorenzo de' Medici]] võimu Firenzes ähvardas [[1494]]. aastal alanud prantslaste sissetung Itaaliasse, [[Itaalia sõda (1494–1498)|Itaalia sõjas]]. [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Charles VIII]]-ga oli liitunud ka Milano hertsog, Medicite kunagine liitlane, samas kui paavst [[Aleksander VI]] ajas väga raskesti mõistetavat ning kahepalgelist poliitikat. Piero püüdis seetõttu jääda erapooletuks, kuid Charlesil oli Napolisse tungimiseks vaja läbida ka Firenzele kuuluvad alad. Charles esitas ulatuslikud nõudmised nii raha kui ka kindluste loovutamise osas. Piero püüdis esialgu organiseerida sõjalist vastupanu, kuid enamik firenzelasi oli sellele vastu. Seejärel üritas ta kuningaga läbi rääkida, kuid osutus viletsaks diplomaadiks ning alistus kõigile tema nõudmistele. See tekitas Firenzes suurt viha ning tõi lõpuks kaasa Medicite kukutamise. Charles VIII armee saabumine tiivustas firenzelasi pagendama Piero de' Medici ja kehtestama vabariikliku valitsuse.
Suurima õitsengu saavutas Firenze [[Lorenzo Tore|Lorenzo de’ Medici]] valitsusajal ([[1469]]–[[1492]]). Lorenzo vanim poeg [[Piero di Lorenzo de' Medici|Piero]] oli võimul kuni 1494. aastani.
 
== Savonarola (1494–1498)==
[[Pilt:Hanging_and_burning_of_Girolamo_Savonarola_in_Florence.jpg|pisi|Savonarola hukkamine [[Sinjoriia plats]]il 1498. aasta mais. Tundmatu autori maal San Marco muuseumis, Firenzes.]]
[[1494]]. aasta 22./23. detsembri seadusega reorganiseeriti Firenze valitsemissüsteem, likvideeriti Medicite ajal moodustatud Seitsmekümne ja Saja nõukogud ning moodustati endisaegseid Kommuuni ja Kodanike nõukogusid ühendav uus organ, mida hiljem hakati nimetama Suureks Nõukoguks. Sinna kuulusid kõik vähemalt 29-aastased meessoost linnakodanikud, kelle esivanemad olid olnud registreeritud vähemalt ühte kolmest tähtsamast valitavast riigiametist.
 
95. rida:
Medicite võim kukutati teist korda [[1527]]. aasta mais, [[Cognaci liiga sõda|Cognaci liiga sõja]] ajal. Taaskehtestati [[1494]]. aasta põhiseadus. Kõrgemaks võimuorganiks sai 200 kodanikust koosnev Suur nõukogu, mis valiti vana, demokraatliku süsteemi järgi.
 
Firenzelased kapituleerusid [[1530]]. aasta [[12. august]]il, pärast 11 kuud kestnud piiramist, ning nõustusid Medicite tagasituleku ja valitsemiskorra ümberkorraldamisega. Vabariiklik valitsus saadeti laiali [[1532]]. aastal, kui paavst [[Clemens VII]] nimetas [[Lorenzo Tore]]da lapselapse Alessandro de' Medici "Firenze vabariigi hertsogiks", muutes seega vabariigi pärilikuks monarhiaks[[monarhia]]ks.
 
==Järglased==