Konstantin Pätsi viies valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 4376105, mille tegi Adeliine (arutelu)
P Tühistati kasutaja 217.71.46.224 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine.
5. rida:
Ta valiti ametisse [[V Riigikogu]] poolt 49 poolt- ja 38 vastuhäälega. Pärast valimistulemuste teatavakssaamist esines riigivanem Konstantin Päts järgmise kõnega: "''Ma tänan ametisse kutsutud valitsuse nimel selle suure usalduse eest, mis riigikogu on meile avaldanud. Pean oma kohuseks juba täna siit öelda, pärast neid motiive, mis hääletamise eel on avaldatud, et olen Vabariigi Valitsuse moodustamisele asunud mitte kui erakonna liige, erakonna juht, vaid kui täiesti iseseisev riigikogu liige, kellele see austav ettepanek riigikogu esimehe poolt tehtud. Tema teadmisel ja nõusolekul püüdsin moodustada valitsuse, kes oleks erapooletu ning maa rahustamiseks kaasa aitaks. Need sõnad, mis siin ütlesin, on õiglased, ja ei ole põhjendatud arvamised, nagu oleksin teisi teid käinud, kellegagi kokku leppinud, teiste rühmade seljatagusel töötanud või katsunud mitteausalt toimetada. Ma olen täna hommikul rühmade esindajaile ette toonud, mispärast mul ei ole võimalik olnud suuremat ja pikemat kontakti pidada rühmadega. Ma loodan ja tahan kõik oma jõu ja mõistuse sellele pühendada, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult sellest ajajärgust üle minna. Meie peame oma rahva tahtmise järgi tööd tegema ning peame viima valitsuse sinna välja, et ta võiks põhiseaduse järgi jatkata tööd rahva ja riigi edenemiseks ja õnneks''."
 
24. jaanuaril [[1934]] jõustunud uue põhiseaduse alusel muutus senise riigivanema ametinimetus peaministriks ja senine riigivanem [[Konstantin Päts]] asus täitma nii peaministri kui ka uue põhiseaduse alusel tekkinud riigivanema kui riigipea ([[Peaministerpeaminister RiigivanemaVabariigi Presidendi ülesannetes]]) ülesandeid, hoides mõlemad ametikohad formaalselt lahus.
 
3. septembril [[1937]] jõustunud Üleminekuaja seaduse alusel asus Konstantin Päts täitma seniseid riigivanema ja peaministri ülesandeid [[Riigihoidjariigihoidja]] ametinimetuse all. 21. aprillil [[1938]] asus Konstantin Päts [[Riigihoidjariigihoidja]] ametinimetuse all täitma uues põhiseaduses ettenähtudette nähtud Vabariigi Presidendi ülesandeid ja lahkus Vabariigi Valitsuse koosseisust. Samal päeval esitasid Vabariigi Valitsuse liikmed lahkumispalve. Vabariigi Valitsus vabastati ametist [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Kaarel Eenpalu teise valitsuse]] ametissenimetamisega 9. mail 1938.
 
''Vabariigi Valitsuse liikmed Peaministripeaministri asetäitja ja Siseministersiseminister Kaarel Eenpalu, Välisministervälisminister Friedrich Akel, Majandusministermajandusminister Karl Selter, Haridusministerharidusminister Aleksander Jaakson, Kohtuministerkohtuminister Johan Müller, Põllutööministerpõllutööminister Artur Tupits, Sotsiaalministersotsiaalminister Oskar Kask, Sõjaministersõjaminister Paul Lill ja Teedeministerteedeminister Nikolai Viitak esitasid 21. aprillil 1938 Riigihoidjariigihoidja Konstantin Päts'ile alljärgneva sisuga ametist vabastamise palved: “Kuna Teie Üleminekuaja seaduse § 3 kohaselt Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumisega Peaministripeaministri ametist vabanete, palun mind vabastada Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 50 vastavalt... (järgneb ministri ametinimetus).''
 
''Ühtlasi palun võtta vastu Teie poolt minule seni osutatud usalduse eest minu sügavaim tänu ja lugupidamise avaldus.”
 
''Riigihoidja K. Päts võttis need ametist vabastamise palved vastu, palus aga ühtlasi Peaministripeaministri asetäitjat ja kõiki teisi Vabariigi Valitsuse liikmeid oma seniseid ametiülesandeid edasi täita. (Vabariigi Valitsuse koosoleku protokoll nr. 38 21. aprillist 1938.) ''
 
Konstantin Pätsi viies valitsus oli 1940. aastaks kõige pikemat aega ametis olnud Vabariigi Valitsus, olles ametis olnud neli aastat kolme erineva põhiseaduse kehtimise ajal.
19. rida:
== Konstantin Pätsi viienda valitsuse koosseis ==
 
* Konstantin Päts (kuni [[21. aprill]]ini [[1938]]) – Riigivanemriigivanem (kuni [[24. jaanuar]]ini [[1934]]); peaminister (24. jaanuar 1934 – [[3. september]] [[1937]]; samaaegselt ühtlasi [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]]); Riigihoidjariigihoidja ([[3. september]] [[1937]] – [[21. aprill]] [[1938]])
* [[Julius Seljamaa]] – välisminister (kuni [[2. juuni]]ni [[1936]])
* [[Johan Müller]] – kohtu- ja siseminister (kuni [[1. aprill]]ini [[1934]]; Kohtuministerkohtuminister (alates 1. aprillist 1934)
* [[Nikolai Talts]] – põllutööminister
* [[Karl Selter]] – majandusminister
* [[Nikolai Kann]] – haridus- ja sotsiaalminister (kuni [[31. märts]]ini [[1936]]; haridusminister ([[1. aprill]] 1936 – [[11. mai]] [[1936]])
* [[Paul Lill]] – kaitseminister (kuni [[1. märts]]ini [[1937]]; Sõjaministersõjaminister (alates 1. märtsist 1937)
* [[Otto Sternbeck]] – teedeminister (kuni [[25. august]]ini [[1937]])
* [[Kaarel Eenpalu]] (kuni [[22. veebruar]]ini [[1935]] Karl Einbund) – siseminister (alates [[25. august]]ist [[1934]])
36. rida:
 
== Vikitekstid ==
 
*[[s:Riigikohus ütleb: Kaitseseisukord ja 1934 a. valimiste edasilükkamine on kooskõlas põhiseadusega|Riigikohus ütleb: Kaitseseisukord ja 1934. a. valimiste edasilükkamine on kooskõlas põhiseadusega]]
 
44. rida ⟶ 45. rida:
 
== Kirjandus ==
* Põhjalikud uuendused teostatakse riigielus. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 6. oktoober 1934, nr. 236, lk. 3.
* Valitsuse lähemad sammud. Kaja, 23. oktoober 1934, nr. 250, lk. 1.
 
{{algus}}