Tula (Mehhiko): erinevus redaktsioonide vahel

'''Tula''' ([[nahua keel]]es Tōllan-Xīcocotitlan) on endine [[tolteegid|tolteekide]] riigi pealinn, mille varemed asuvad tänapäeva [[Mehhiko]]s [[Hidalgo osariik|Hidalgo osariigis]] [[Tula de Allende]] vallas. Linn oli [[México org|México oru]] ja [[Puebla-Tlaxcala org|Puebla-Tlaxcala oru]] poliitiline keskus [[10. sajand|10.]]-[[12. sajand]]il, [[Teotihuacan]]i languse ja [[Tenochtitlan]]i tõusu vahel. Selle mõju ulatus arvatavasti tänapäeva Mehhiko piiridest kaugemale, [[El Salvador]]i ja [[Nicaragua]] aladeni. Selle peamiseks vaatamisväärsuseks on [[Quetzalcoatl]]i [[püramiid]] (ka [[Tlahuizcalpantecuhtl]]i püramiid), mille otsas on neli 4 meetri kõrgust [[Basalt|basaldist]] tahutud tolteegi sõjamehi kujutavat sammast. Varemetelinna ümber on loodud [[Tula rahvuspark]].

Esimese Tula varemete teadusliku kirjelduse tegikoostas [[1873]]. aastal Antonio García Cubas Mehhiko Geograafia- ja Ajalooühingust. Esimesed arheoloogilised kaevamised toimusid seal 1880-ndatel. aastatel prantsuse arheoloogi [[Désiré Charnay]] juhtimisel.

Üks kõige vastuolulisemaid teemasid tolteekide pealinna ajaloos on selle suhe [[maiad]]e linna [[Chichén Itzá]]ga. Mõlema linna vahelisedLinnade sarnasused on tekitanud erinevaid hüpoteese nendevahelistest sidemetestsidemete kohta, millest ükski pole pälvinud erialaspetsialistidespetsialistide täielikku toetust. Esimene, kes juhtis tähelepanu sellele, et Tula ja Chichén Itzá peaväljakute asend on üsna sarnane, oli Désiré Charnay. Temalt pärineb ka praeguseks kõrvale heidetud hüpotees, et maiade [[Puuc]]i linnad asutasid tolteegid. See sobis kokku müüdiga, mille järgi Quetzalcóatl aeti välja Tollani linnast, mille ta samastas Tulaga.

Vastupidine hüpotees väidab, et maiad tungisid läbi Altiplano enne Tula õitsengut. Linda Manzanilla ja Leonardo López Luján väidavad oma teoses "Atlas" (1999), et nonoalkid (üks koos tolteekide kuninga [[Ce Ácatl Topiltzin Quetzalcóatl]]iga kuningriigi rajanud rahvastest) olid pärit [[Tabasco]] osariigi [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] rannikualalt, mis oli nii Kolumbuse-eelsel ajal kui on ka tänapäeval asustatud maia hõimudega. See tundub tõepärane, sest maiade mõjutatud rühmi on dokumenteeritud Kesk-Mehhikos hilisklassikalisel ajastul kohtades nagu [[Xochicalco]] (Valle de Morelos) ja [[Cacaxtla]] (Valle de Puebla-Tlaxcala), varase postklassikalise ajastu linnade mitmerahvuselisest rahvastikust rääkimata, kuigi maiade asualalt tulnud rühmade roll Tula õitseajal ei ole siiani spetsialistidele selge.