Erinevus lehekülje "Leib" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 41 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
P
{{toimetaToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2016}}{{allikad}}
[[Pilt:Mischbrot-1.jpg|thumbpisi|Peenleib]]
'''Leib''' on [[rukis|rukki-]] või [[nisu]]- (harvem muust) [[jahu]]st valmistatud [[tainas]]t küpsetatud [[toit]].
 
 
== Leiva valmistamine ==
{{Vaata| Leivategu}}
Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taina segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatud [[leivaküna]] ehk leivaastjat. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust tainaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Juuretiseks oli haputaina jääk eelmisest leivateost. Hapnemise käigus [[pärmseen]]te ja [[piimhappebakter]]ite poolt eritatav [[süsihappegaas]] muutis leivataina kohevaks. Järgmisel päeval, kui tainas oli hästi kerkinud, lisati sellele ülejäänud jahu, [[naatriumkloriid|sool]] ja [[köömned]] ning sõtkuti kiiresti, kuni sile ühtlane tainas nõu ja käte küljest lahti lõi. Leivaahi köeti kuusepuudega ühtlaselt kuumaks (250–300 °C) ning ahjupõrand pühiti sütest ja tuhast puhtaks. Vormiti ümmargused või piklikud leivapätsid, siluti ning lükati [[leivalabidas|leivalabidaga]] 1,5–2 tunniks ahju küpsema. Leiva alla pandi vahel suur kapsaleht. Leiva küpsust kontrolliti peale koputamisel tekkiva heli järgi. Ahjust tulnud leib kaeti puhta rätiga; tihti lasti sellel enne söömist kuni nädal seista, et leib oleks tahkem ja peaks kauem vastu. Leiba valmistati nii jämedamast kroovjahust kui peenemast ja puhtamast püülijahust. Rukkipüülist valmistati ka magushaput leiba. Selle puhul jahu puistati algul keeva vette, jahtunult lisati juuretis, lasti 2–3 päeva hapneda ning lõpuks küpsetati 2–3 tundi. Püülijahust magushapule peenleivale mõnel pool juuretist ei lisatudki, küll aga lisati tainale nisujahu.
 
Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taina segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatud [[leivaküna]] ehk leivaastjat. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust tainaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Juuretiseks oli haputaina jääk eelmisest leivateost. Hapnemise käigus [[pärmseen]]te ja [[piimhappebakter]]ite poolt eritatav [[süsihappegaas]] muutis leivataina kohevaks. Järgmisel päeval, kui tainas oli hästi kerkinud, lisati sellele ülejäänud jahu, [[sool]] ja [[köömned]] ning sõtkuti kiiresti, kuni sile ühtlane tainas nõu ja käte küljest lahti lõi. Leivaahi köeti kuusepuudega ühtlaselt kuumaks (250–300 °C) ning ahjupõrand pühiti sütest ja tuhast puhtaks. Vormiti ümmargused või piklikud leivapätsid, siluti ning lükati [[leivalabidas|leivalabidaga]] 1,5–2 tunniks ahju küpsema. Leiva alla pandi vahel suur kapsaleht. Leiva küpsust kontrolliti peale koputamisel tekkiva heli järgi. Ahjust tulnud leib kaeti puhta rätiga; tihti lasti sellel enne söömist kuni nädal seista, et leib oleks tahkem ja peaks kauem vastu. Leiba valmistati nii jämedamast kroovjahust kui peenemast ja puhtamast püülijahust. Rukkipüülist valmistati ka magushaput leiba. Selle puhul jahu puistati algul keeva vette, jahtunult lisati juuretis, lasti 2–3 päeva hapneda ning lõpuks küpsetati 2–3 tundi. Püülijahust magushapule peenleivale mõnel pool juuretist ei lisatudki, küll aga lisati tainale nisujahu.
 
== Leib Eestis ==
 
=== Eesti rukkileiva valmistamine ===
 
*5 l sooja vett
*100 g juuretist
*6–7 kg rukkijahu
*1 sl soola
 
Juuretise valmistamine:
 
# 2–3 tahket leivaviilu leotada vees, peenestada, lisada natuke rukkijahu, suhkrut ja petipiima, segada vedela pudru taoliseks, hästi läbi kloppida, riputada peale natuke rukkijahu; hoida rätiga kaetult soojas kohas kuni kaks päeva; valmis juuretist võib hoida külmikus.
# 1 klaasile täistera-nisujahule lisada 1 klaas vett; iga 24 tunni järel pool segust ära visata ning lisada pool klaasi jahu ja pool klaasi vett; hoida soojas ruumis 3–4 päeva kuni juuretise pinnale tekivad mullid; säilitada külmikus.
{{vikisõnaraamatus|leib}}
*[http://www.erm.ee/?lang=EST&node=509&parent=429 Eesti rukkileib]
*[http://rukkitark.leibur.ee/index.php?lang=est&main_id=3,20 Eesti rukkileib]
*[http://www.eestitoit.ee Eesti Toidu infoserver]
* [[Ene Viiard]]: [http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/kes_elab_leiva_sees/ "Kes elab leiva sees?"] Novaator, 2. märts 2011
108 993

muudatust