Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 244 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
6. sajandil kirjutasid [[Prokopios]] ja [[Jordanes]] põhjapoolsest rahvast nimega ''danoi'' ja ''dani''. [[Vanapõhja keel]]es nimetati rahvast [[mitmuse omastav]]as ''danir'', mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. Tegu on tõenäoliselt tuletisega [[indoeuroopa algkeel]]e juurest *''dhen-'', mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.<ref>[http://www.utexas.edu/cola/centers/lrc/ielex/PokornyMaster-X.html Indo-European Lexicon, Pokorny Master PIE Etyma], lk 249, Linguistics Research Center, College of Liberal Arts, The University of Texas at Austin, raamatust: [[Julius Pokorny]]. ''Indogermanisches etymologisches Wörterbuch'', Bern: Francke, 1959, 1989.</ref> Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga ''duine'' 'inimesed'.
 
Sõna ''mark'' (vrd [[markkrahvkond]]) kasutati [[vanaülemsaksa keel]]es ja [[vanainglise keel]]es tähenduses 'piirimaa'. Sõna ''Danmark'' võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla [[Schleswig]]i metsad, nii et tegu oli [[taanid]]e piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.<ref>[[Niels Åge Nielsen]] (1969). Daner. – ''Dansk etymologisk ordbog'', Gyldendal: København.</ref> [[Frangi riik|Frangi riigi]] annaalides ("[[Annales Regni Francorum]]") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid [[825]] nende kuningatega "nende margis".<ref>''Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum'', kd I, lk 213 1.45</ref> Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (''ad marcam''), et rünnata [[saksid|sakse]] [[Eider]]i jõe juures praeguse [[Schleswig-Holstein]]i alal aastal [[828]].<ref>''Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum'', bindkd I, sidelk 217 1.25</ref> Tegu võib olla ka piirialaga [[Småland]]i kõrval kirdes. Sõna ''mark'' pärineb vanapõhja sõnast ''mǫrk'' ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes [[Telemark]] ja [[Hedmark]]. Sedamööda, kuidas sõna ''mark'' hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime ''Danmark'' kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.
 
On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud [[Väike Jellingi kivi|Väikesel Jellingi kivil]] umbes 930–950. Seal on omastavas käändes ''tanmarkaR''. See on esimene kirjapanek Taanis, aga nime ''Denamearc'' mainib aga juba umbes 890 norralane [[Ottar Hålogalandist|Ottar]] [[anglosaksi kroonika]]s "[[Orosius]]" jutustuses reisist [[Skiringssal]]ist [[Vestfold]]is [[Hedeby]]sse<ref>Paulus Orosius (trükkitoimetaja Henry Sweet, M.A.): [http://www.archive.org/stream/extractsfromalfr02alfruoft#page/n5/mode/2up Extracts from Alfred's Orosius], Oxford Clarendon Press, [[London]], september 1885, kd 2, lk 16</ref>. [[Alfred Suur]]e ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby [[Wulfstan]]i kirjelduses [[Hedeby]]st alanud meresõidust nimetatakse [[Langeland]]i, [[Låland]]it, [[Falster]]it ja [[Skåne maakond|Skåne]]t Taani osadeks (''Þas land call hyrað to Denemearcan'', 'kõik need maad kuuluvad Taanile'). Aasta 908 all kirjutas [[Regino Prümist]], et rahvas "Taanist" (''ex Denimarca'') ründas põhja poolt praegust Hollandit.<ref>[[Erik Christiansen]]. ''The Norsemen in the Viking Age (The Peoples of Europe)'', WileyBlackwell, 15. november 2001, ISBN 0631216774, ISBN 978-0631216773, lk 119</ref> Aastal 965 ütles üks [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub ''in marca vel regno Danorum''.<ref>[[Erik Christiansen]]. ''The Norsemen in the Viking Age (The Peoples of Europe)'', WileyBlackwell, 15. november 2001, ISBN 0631216774, ISBN 978-0631216773, lk 119</ref><ref>[[Niels Refskou]]. In marca vel regno Danorum. En diplomatarisk analyse af forholdet mellem Danmark og Tyskland under Harald Blåtand. – ''[[Kirkehistoriske Samlinger]]'', [[1985]], lk 19–33</ref><ref>[[Niels Refskou]]. Det retlige indhold af de ottonske diplomer til de danske bispedømmer. – ''[[Scandia]] 52, [[1986]], lk 173</ref>.
 
== Sümbolid ==
# [[jüüti murded]]
 
Need põhirühmad jagunevad alarühmadeks. Näiteks jagunevad jüütimurdes idajüüti, lõunajüüti ja läänejüüti, võib-olla ka põhjajüüti murreteks. Läänejüüti murretes puudub [[grammatiline sugu]]. Lõuna- ja läänejüüti murretes on ette asetatav [[määrav artikkel]] (näiteks ''æ hus'', kirjakeeles ''huset'' 'maja').<ref>[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 29–37.</ref>
 
Taani ühiskeelt nimetatakse [[riigitaani keel]]eks (''rigsdansk'', ''rigsmål''). See lähtub [[Kopenhaagen]]i ümbruse keelest ja selle normi sätestab [[Dansk Sprognævn]]. Riigitaani keel on avalikus elus täiesti valdav, ning praegu on näiteks mõeldamatu, et tipp-poliitikud räägiksid murret nagu läänejüüdi päritolu peaminister [[Knud Kristensen]] 1940. aastate lõpus. Murrete hääbumise tõttu on vanemad murretes kirjutatud teosed, sealhulgas [[Steen Steensen Blicher]]i jüüti lood ja laulud noortele taanlastele praktiliselt loetamatud.<ref>[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 39–44.</ref>
Taani võttis [[kristlus]]e vastu 960ndatel, kui [[Harald Sinihammas]] laskis end ristida, ja 13. sajandi jooksul jõudis üleminek kristlusele lõpule. Alates [[reformatsioon]]ist [[1536]] on [[luterlus]] olnud riigiusund, ja Taanis on olnud täielik [[usuvabadus]] alates 1849. aasta põhiseadusest.
 
Taani kiriku nimi on [[Folkekirken]] (Rahvakirik) ning selle pea on [[Taani kuningas]] või kuninganna. Kirikut juhib igapäevaselt kirikuamet kirikuministri juures (veebruari 2010 seisuga [[Birthe Rønn Hornbech]]). Folkekirken on jaotatud 11 [[piiskopkond|piiskopkonnaks]] (''stift''), üks neist [[Gröönimaa]]l. 1. jaanuari 2013 seisuga oli kirikus 4 430 643 liiget, mis moodustab 79% Taani rahvastikust ja umbes 90% taanlastest.{{lisa viide}} Jaanuaris 2002 oli selle kiriku liikmeid 84,3%. Umbes 3% selle kiriku liikmetest käib regulaarselt kirikus.<ref name="refworld">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], refworld.org</ref>
 
Taani suuruselt järgmine usurühmitus on [[muslim]]id: neid on 210 000 ja nad moodustavad 3,7% rahvastikust. Taani muslimi rahvastik on kujunenud viimase aja sisserände käigus ja on koondunud suurematesse linnadesse. Teiste Taani usurühmituste seas on [[katoliiklased]] (37 000 inimest), [[Jehoova tunnistajad]] (14 500), [[Serbia Õigeusu Kirik]]u liikmed (7000), [[baptistid]] (5100), [[nelipühilased]] (5100), [[budistid]] (4400) ja [[mormoonid]] (4500).<ref>[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page name=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], "refworld.org<"/ref> On ka adventistid, metodistid, [[Päästearmee]] liikmed,
 
=== Asustus ===
[[Pronksiaeg|Pronksiajal]] (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, nt [[Trundholmi vanker]] ja [[kaljujoonis]]ed [[Bornholm]]il viitavad [[päikesekultus]]ele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on [[laev]]. [[Ülik]]uid maeti [[tammekirst]]udes hiiglaslikesse [[kääbas]]tesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes [[Jüütimaa]] osas on tänu [[muld|mulla]] iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist [[hauapanused]], sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb [[Egtvedi piiga]] hauast.
 
[[Rauaaeg|Rauaaja]] esimesel perioodil, nn [[keldi rauaaeg|keldi rauaajal]] (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud [[keldid|keltide]] mõju. Sellele järgnenud nn [[rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] (meie ajaarvamise algusest kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud [[Rooma riik|Rooma riigist]], sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt [[laensõnu|laensõnu]]; [[ladina kiri|ladina kirja]] mõjul tekkis [[ruunikiri]]. [[Germaani rauaaeg|Germaani rauaajast]] (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad [[taanid]]e kui rahva kohta. Sellest ajast on ka andmed [[Jüüti poolsaar]]el elanud [[anglid]]e ja [[jüütid]]e kohta, kes liikusid edasi mandrilt [[Suurbritannia saar]]tele, kus segunesid kohalike elanikega, moodustades [[inglased|inglise rahvus]]e tuumiku. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks [[8. sajand]]il. Sellest annavad tunnistust sellised suurejoonelised ehitised nagu [[Danevirke]] piirivall ja [[Kanhave kanal]] läbi [[Samsø]] saare, ning Taani esimese [[linn]]a [[Ribe]] asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka [[Skandinaavia poolsaar]]e lõunatipus asuvad maakonnad [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]] ja [[Blekinge maakond|Blekinge]], mis praegu kuuluvad [[Rootsi]]le.
 
Rauaajast pärinevad paljud soodest leitud mumifitseerunud laibad, näiteks [[Tollundi mees]].
Taanis oli [[viikingid|viikingiaeg]] suure majandusliku arengu ja sõjalise [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] aeg. 9.–[[10. sajand]]il kujunes väikeste vürstiriikide ühendamise tulemusena [[Taani Kuningriik]], millest sai peamine [[viikingid|viikingite]] riik Euroopas ka Läänemerest põhja pool. Taani vallutas [[Norra]] ja samuti suured piirkonnad [[Inglismaa]]l. [[Inglismaa kuningas]] [[Alfred Suur]] oli sunnitud taanlastele loovutama Inglismaa idaranniku piirkonnad, mida taanlaste valitsemise ja elukorralduse tõttu kutsuti [[Danelaw]]. Taanist pärit viikingid valitsesid Läänemerel ja Põhjamerel. Nad purjetasid mööda suuri [[Venemaa]] jõgesid kuni [[Must meri|Musta mereni]], rajasid asulad Põhja-Venemaale ja Põhja-Prantsusmaa läänerannikule [[Normandia]]sse, kus viikingipealik [[Rollo]] rajas [[911]] [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsogiriigi]]. Nad purjetasid kuni [[Vahemeri|Vahemereni]], mille ääres nad hiljem rajasid normannide riigi [[Sitsiilia]]s ja [[Lõuna-Itaalia]]s. Aastavahemikus 980–1000 purjetasid [[Erik Punane]] ja [[Leifr Eiríksson]] [[Island]]ilt [[Gröönimaa]]le ja [[Põhja-Ameerika]]sse, mida nad nimetasid sõnaga [[Vinland]] ('aasade maa').
 
Alates kuningas [[Gorm Vana]]st (suri arvatavasti 958) on teada kõik [[Taani kuningas|Taani kuningad]]. Gormi poeg [[Harald Sinihammas]] rajas [[Jelling]]isse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest [[ruunikivi]]st, suurest [[kivilaev]]ast ja [[kirik (pühakoda)|kirik]]ust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast [[ringvall-linnus]]t, neist tuntum on [[Trelleborg]] [[Sjælland]]il. Jätkus piirikaitsevalli [[Danevirke]] tugevdamine.
 
Harald Sinihamba ajal [[10. sajand]]i keskel sai Taanist ametlikult [[kristlus|kristlik]] riik. Tänu [[kaubandus]]e arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud [[Ribe]]). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on [[Hedeby]] ja [[Århus]].
===Uusaeg===
[[Pilt:Kristian IV av Danmark, malning av Pieter Isaacsz 1611-1616.jpg|thumb|right|Taani kuningas [[Christian IV]]]]
Järgmiste valitsejate, [[Frederik II]] ja [[Christian IV]] ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja [[Põhjameri|Põhjamere]] vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks [[Øresund]]i [[toll (lõiv)|tollid]]. [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] ([[1563]]–[[1570]]) ja [[Kalmari sõda]] ([[1611]]–[[1613]]) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine [[kolmekümneaastane sõda|30-aastasesse sõtta]] aastal [[1625]] ning järgnenud [[Taani-Rootsi sõda 1659|sõda Rootsiga]] ([[1658]]) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]] ja [[Blekinge]] ning ka Norra maakonnad [[Jämtland]], [[Härjedalen]] ja [[Bohuslän]]. Läänemere suurvõimuks sai [[Rootsi]]. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.
{{Vaata|Taani-Norra}}
[[18. sajand]]il suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse [[valgustus (filosoofia)|valgustusliikumise]] mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel [[1761]]–[[1767]] läkitas Taani kuningas [[Frederik V]] [[Carsten Niebuhr]]i juhtimisel esimese Euroopa teadusliku [[ekspeditsioon]]i [[Siinai]]le ja [[Araabia poolsaar]]e lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist [[koloniaalmaa]]. Taanile kuulusid kolm saart [[Kariibi meri|Kariibi meres]], [[Trankebar]] [[India]]s ning [[orjakaubandus]]e tarvis loodud [[koloonia]]d Lääne-[[Aafrika]]s [[Ghana]]s.
 
Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal. Kopenhaageni pommitamine 1801. ja 1807. aastal ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta [[Napoleon]]i poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning [[1814]]. aasta [[Kieli rahuleping]]uga oldi sunnitud loovutama [[Norra]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] võimu alla. Riik oli sisuliselt [[pankrot]]is.
 
[[19. sajand]]i esimesel poolel tugevnes nii Taanitaani kui ka [[Saksa]]saksa [[rahvuslus]]. Sellega seoses tekkisid probleemid [[Slesvigi hertsogkond|Schleswig]]i (taanipäraselt Slesvig) ja [[Holsteni hertsogkond|Holstein]]i (Holsten) hertsogkondade [[saksa keel|saksakeelse]] elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes [[Esimene Schleswigi sõda]] [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]ga [[1848]]–[[1851]], mis sisuliselt säilitas varasema seisu.
 
Aastal [[1849]] võeti vastu esimene [[Taani põhiseadus]], millega maast sai [[konstitutsiooniline monarhia]].
 
====Tantsuteater====
Esimest korda etendati Taani õukonnas balletti prints [[Christian (Taani kroonprints)|Christian]]i ja [[Magdalene Sibylle]] pulmas [[1634]]. Õukonnaballeti õitseaeg oli kuningas [[Frederik III]] ajal. Tema abikaasa [[Sophie Amalie]] võttis balletietendustest ise osa näiteks amatsooni, talutüdruku, hispaania daami ja sõjajumalanna osas.
 
Kuningliku teatri balletitrupp loodi [[1771]]. [[1830]]. aastal sai Kuningliku Teatri ballettmeistriks kuulus [[August Bournonville]], kes jäi sellesse ametisse väheste katkestustega kuni 1877. aastani. Oma hariduse ja reiside põhjal esitas ta trupile nii kõrgeid nõudmisi, et taani ballett tõusis maailmatasemele. 20. sajandil tõi ballettmeister ja koreograaf [[Harald Lander]] Bournonville'i traditsiooni kõrvale moodsa repertuaari. Priimabaleriin oli [[Margot Lander]], kes tegi balleti väga populaarseks. Koos helilooja [[Knudåge Riisager]]i ja kirjanik [[Kjeld Abell]]iga tegi Harald Lander balletiteatrist Saksa okupatsiooni ajal 1940–1945 rahvusliku kogunemiskoha. Aastal [[1966]] sai ballettmeistriks [[Flemming Flindt]], kes tõi lavale [[moderntants]]u. Kuninglikust Teatrist välja kasvanud Taani Kuninglik Ballett ([[Den Kongelige Ballet]]) on üks maailma juhtivaid balletitruppe. Alates [[2008]]. aastast on selle kunstiline juht [[Nikolaj Hübbe]]. Repertuaar ulatub Balanchine'ist [[Pjotr Tšaikovski]] "[[Luikede järv]]e", "[[Okasroosike]]se" ja "[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipurejani]]".
108 935

muudatust