Herbert Marcuse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2016}}
{{toimeta}}
[[ImagePilt:Herbert Marcuse in Newton, Massachusetts 1955.jpeg|thumbpisi|Herbert Marcuse (1955)]]
 
'''Herbert Marcuse''' ([[19. juuli]] [[1898]] [[Berliin]] – [[29. juuli]] [[1979]] [[Starnberg]]) oli saksa juudi päritolu [[filosoofia|filosoof]], [[uus vasakpoolsus|uue vasakpoolsuse]] [[ideoloog]]e, [[Frankfurdi koolkond|Frankfurdi koolkonna]] väljapaistvamaid esindajaid.
[[Image:Herbert Marcuse in Newton, Massachusetts 1955.jpeg|thumb|Herbert Marcuse (1955)]]
 
'''Herbert Marcuse''' ([[19. juuli]] [[1898]] [[Berliin]] – [[29. juuli]] [[1979]] [[Starnberg]]) oli saksa juudi päritolu [[filosoofia|filosoof]], [[uus vasakpoolsus|uue vasakpoolsuse]] [[ideoloog]]e, [[Frankfurdi koolkond|Frankfurdi koolkonna]] väljapaistvamaid esindajaid.
 
== Elu ==
Herbert Marcuse sündis Berliinis väga rikkas juudi perekonnas. Noorus möödus muretult kuni Esimese maailmasõjani., H.millest Marcuseta võttis vabatahtlikunavabatahtliku sõdurina osa Esimesest maailmasõjast. 1918. aastastaastal sai temast [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise aktiivne tegelane. Ta vaimustus [[Rosa Luxemburg]]<nowiki/>i vaadetest. Hiljem õppis H.ta Marcuse[[Berliini ülikool|Berliini]] ja [[Freiburgi ülikooliülikool]]i filosoofiateaduskonnas, oli M. [[Martin Heidegger]]<nowiki/>i õpilane. 1927. aastast sai temast M. Heideggeri assistent. 301930. aastail emigreerus H. Marcuse USAsse. 601960. aastail oli ta [[California ülikoolisülikool]]is [[vasakpoolsus|vasakpoolsete]] ideeline juht ja eeskuju. 1970. aastail loobus H. Marcuseta tasapisi oma radikaalsetest vaadetest.
 
== Herbert Marcuse vaated ==
Mõjutused: K.[[Karl Marx;]], S.[[Sigmund Freud]] ([[psühhoanalüüs]]);, M.[[Martin Heidegger]] ([[eksistentsialism]]).
 
1. Industriaalühiskonna kriitika (vahendi ratsionalism). Domineerib ühemõõtmelisus (ühesuunalisus, kõik muutub kaubaks) – universaalne iseloom. Eeldused selleks hakkavad kujunema varakapitalismis:
15. rida ⟶ 13. rida:
* üleminek vabalt konkurentsilt monopolidele. Majanduslikust vabadusest üksi ei piisanud enam, et kindlustada ühiskonna stabiilset arengut. Hakatakse otsima uusi vahendeid masside mõjutamiseks. Teaduslik-tehniline revolutsioon ja massiteabevahendite kasutuselevõtt kergendas oluliselt selle ülesande lahendamist;
* ideoloogilist kasvatust hakatakse üha enam allutama korporatiivsetele huvidele (standardid). Massikultuuri levik, individuaalsuse allasurumine.
 
2. Tehnoloogilise mõtlemise kriitika. Teaduse kahene tähendus kaasaja ühiskonnas:
* teadmine kui jõud (inimelu paremustamine);
* teadmine kui klassiväline ideoloogia, millel on kolm põhilist kontrollivormi:
a) **inimeste kasvavate nõudmiste rahuldamine;
b) **massikommunikatsiooni totaalne iseloom;
c) **inimese samastamine ühiskonnaga.
 
3. Ühiskonna ja inimese põhiprobleem on heaolu. H. Marcuse kirjutab, et heaolu muutub inimestele olulisemaks kui isikliku vabaduse küsimus (isiklik auto ja maja). Ta nimetab seda näiliseks võrdsuseks. Sellises olukorras muutub subjekt kui isiksus paratamatult objektiks teiste omataoliste seas (võõrandunud subjekt). Väärvajaduste arvel on see ühiskond integreerinud endasse ka töölisklassi.
 
27. rida:
* üliõpilaskond (noored),
* autsaiderid (lumpen, töötud jm).
 
Revolutsiooni programm. Revolutsioon nõuab “suurt loobumist” kõigist sotsiaalsetest väärtustest, nende täielikku eitamist:
1) *industriaalühiskonna täielik eitamine;
2) *võitluse legaalsete vormide eitamine;
3) *anarhism;
4) *protest – üks protesti vorm on “uue meelelisuse” arendamine (kultuuri-revolutsiooni ja sürrealistlike kunstiteoste loomise kaudu).
 
Marcuse järgi on stiihiline ja spontaanne [[noorsooliikumine]] nüüdisajal kaalukaim [[revolutsioon]]iline jõud. Marcuse omandas uute vasakpoolsete ringkondades populaarsuse nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna [[kriitika]]ga. [[Massikultuur]]il ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne [[ühiskond]] on Marcuse järgi [[irratsionaalne]] ja isiksust represseeriv. “Väärvajaduste” abil on see ühiskond Marcuse arvates integreerinud endasse ka [[proletariaat|töölisklassi]]. Sotsiaalse revolutsiooni vallandamises pole peaosa mitte töölisklassil, vaid vasakpoolsel [[intelligents]]il ja [[lumpenproletariaat|deklasseerunud kihtidel]]. Neis tingimustes saavad sotsiaalsete ümberkujunduste liikumapanevaks jõuks radikaalsed intelligendid, üliõpilaskond ning [[autsaider]]id: töötud, lumpenid jne. Üheks sellise [[protest]]i vormiks on “uue meelelisuse” arendamisele suunatud [[kultuurirevolutsioon]], mille üks vahend on [[sürrealism|sürrealistlike]] [[kunst|kunstiteoste]] loomine. Uutele vasakpoolsetele võlgnes Marcuse oma populaarsuse [[1960. aastad|1960. aastatel]].
37. rida ⟶ 38. rida:
Marcuse oli marksist. Erinevalt oma rahvuskaaslasest, kommunismi isast K. Marxist ei pidanud Marcuse revolutsiooniliseks klassiks mitte proletariaati, vaid, igasuguseid vähemusi. Just nende vähemuste abil soovitas lammutada varasem ühiskond, kindlustamaks omale sobiv võim.
 
Marcuse kirjeldab oma raamatus “''Repressive“Repressive tolerance''”tolerance”, kuidas kõik normaalne tuleb kuulutada ebanormaalsuseks, et vähendada enamuse survet. Enamuse haarde vähendamisel on kasuks kõik vähemused, kes aitavad lagundada senist ühiskonda. Kõikide “piinatud” vähemuste – anarhistie, immigrantide, seksuaalvähemuste, jne - taotluseid tuleb teatud piirideni soodustada, kuniks varasem ühiskonnamudel on muutunud ebakindlaks, et sellele suurem hoop anda. Enamuse jõu vähendamiseks tuleb vähendada põlisrahva rolli (sh protsentuaalset osa rahvastikus aga ka osa juhtivrollides) nende omas riigis, sest see aitab enamuse soove alla suruda. Seejärel tuleb anda otsustav löök ja tuua senise võimu asemele “uus” marksistlikule eliidile kasumlik ja lojaalne süsteem.
 
== Teosed ==
 
*"Eros ja tsivilisatsioon" ("''[[Eros and Civilization]]''") ([[1955]])
*"Ühemõõtmeline inimene" ("''[[One-Dimensional Man]]''") ([[1964]])
48. rida:
* [[Sirje Kiin]], "Herbert Marcuse "Suur eitus"" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1973]], nr. 3, lk. 468-484
 
==VälislinkeVälislingid==
{{Commons|Herbert Marcuse}}
*[http://www.worldsocialism.org/spgb/education/depth-articles/socialist-writers/marcuse-professor-behind-1960s-rebellion Excellent narrative biography by A. Buick], at worldsocialism.org
61. rida:
*[http://www.marcuse.org/herbert/scholaractivists.htm List of scholars and activists influenced by Marcuse], at marcuse.org
 
[[Kategooria{{JÄRJESTA:Ameerika Ühendriikide filosoofid|Marcuse, Herbert]]}}
[[Kategooria:SündinudAmeerika 1898|Marcuse,Ühendriikide Herbertfilosoofid]]
[[Kategooria:SurnudSündinud 1979|Marcuse, Herbert1898]]
[[Kategooria:Surnud 1979]]