Vulkaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +border-collapse: collapse;background-color:#f9f9f9;
Pudisaatan (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
125. rida:
== Vulkaanilised saadused ==
[[Pilt:PahoehoeLava.jpg|pisi|Basaltne laava (pahoehoe)]]
[[Pilt:Aa flow Hawaii.jpg|pisi|[[Aa-laava]].]]
[[Pilt:Tefra La Palma.jpg|pisi|[[Tefra]].]]
[[Pilt:Obsidiaan.jpg|pisi|[[Obsidiaan]].]]
Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse [[laava]]ks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab [[gaas]]ilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt [[veeaur]] ja [[süsinikdioksiid]], ning tahked komponendid on [[kristall]]id ja kivimite fragmendid.
 
193. rida:
==Vulkaanidega seotud ohud==
[[Pilt:Pinatubo ash plume 910612.jpg|pisi|[[Püroklastiline materjal]] vulkaanist purskumas]]
[[Pilt:Pyroclastic flows at Mayon Volcano.jpg|pisi|[[Lõõmpilv]].]]
[[Pilt:Sulpherous Fumeroles.jpg|pisi|[[Solfataar]] ehk väävlirikas [[fumarool]].]]
Vulkaanidel on kindlad teadaolevad asukohad ja nende pursked pole nii raskesti ennustatavad kui näiteks maavärinad, kuid vulkaanilistes piirkondades on head viljakad [[muld|mullad]], mistõttu vulkaanide jalamil elab palju inimesi. Seetõttu kujutavad vulkaanid endast inimestele siiski suurt ohtu. Vulkaanide tagajärjel elu kaotanud inimeste arv on umbes suurusjärgu võrra väiksem maavärina ohvrite arvust.