Redaktsioon: 3. september 2015, kell 23:29 redigeeri 93.137.106.146 (arutelu) →‎Ajalugu Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. veebruar 2016, kell 17:27 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
28. rida: ==Ajalugu== Riigi eksistentsi algusaastail pidas Veneetsia sõjategevust nende iseseisvust ohustanud [[Frangi riik\|Frangi riigi]], [[Langobardide kuningriik\|Langobardide kuningriigi]]ga [[8. sajand]]il; [[Aadria meri\|Aadria merel]] ülemvõimu eest võistleva [[Nizza]] laevastiku, [[Abbassiidide kalifaat\|Abbassiidide kalifaadiga]] [[9. sajand]]il; ja 10. sajandil [[Ungari ~~kuningriik~~vürstiriik\|~~Ungari kuningriigiga~~ungarlaste]] sõjaretkedega. [[Pilt:South-eastern Europe c. 1210.jpg\|pisi\|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida u [[1210]]. aastal]] [[12. sajand]]il osales Veneetsia [[Rooma paavst]]i poolt algatatud [[Esimene ristisõda\|Esimeses ristisõjas]], mille eest sai [[Jeruusalemma kuningas]] [[Godfrey de Bouillon]]ilt õiguse maksuvabale kaubandusele [[Püha maa]]ga; 1123. aastal pidas Veneetsia laevastik võiduka merelahingu [[Fatimiidide kaliifaat\|Fatimiidide kaliifaadi]] Egiptuse laevastikuga [[Ashkelon]]i juures; aastatel [[1143]]–[[1144]] sõdis Veneetsia [[Padova]]ga kontrolli üle [[Brenta]] jõe ümbruses ja oli võidukas. [[Pilt:Eastern Mediterranean 1450 .svg\|pisi\|Veneetsia ülemere territooriumid 1450. aastal (rohelisega)]]▼ [[File:Map of Italy (1494)-it.svg\|pisi\|Itaalia alade riigid 1494, Venezia alad lillaga]] Venezia mängis tähtsat rolli [[~~1204~~Neljas ristisõda\|Neljandas ristisõjas]]. ~~aastal~~(1202–1204), ~~osales~~suunates "Ladina" energia oma endise patrooni ja nüüdse kaubandusrivaali [[Konstantinoopol]]i hävitamisele. Veneetsia toetus äsjaloodud [[~~Neljas~~Ladina ~~ristisõda~~keisririik\|~~Neljandas~~Ladina ~~ristisõjas~~keisririigile]] ~~ning~~tähendas, et Veneetsia kaubandusõigused jõustusid ja Veneetsia saavutas kontrolli suure osa kaubanduse üle Vahemere idaosas. Veneetsia sai tasuks Ida-Rooma keisririigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamises osalemise eest, ~~anti~~ vallutatud keisririigi parim osa ~~Veneetsiale~~. Doodži võimu alla kuulus seejärel 37,5% endise Ida-Rooma keisririigi territooriumist. [[1206]]. aastal vallutas Veneetsia [[Küklaadid]]e ja [[Sporades]]e saared, [[1207]]. aastal [[Kérkyra saar\|Kérkyra saar (Korfu)]], [[Methoni]] ja [[Koroni]]. [[1238]] liitus ~~Veneetsia~~Venezia [[Genova vabariik\|Genova vabariigi]] ja [[Rooma paavst]]iga [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisri]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] vastasesse sõtta. 1257–1270 pidas Venezia [[Genova vabariik\|Genovaga]] 13-aastast sõda ülemvõimu pärast. Genova vabariik, et taastada kaubanduskontroll, asus liitu [[Nikaia keisririik\|Nikaia keisri]] [[Michael VIII]] Palaiologosega, kes tahtis [[Konstantinoopol]]i tagasivallutamisega Bütsantsi taastada. Märtsis 1261 sõlmiti liiduleping [[Kemalpaşa\|Nymphaion]]is. 25. juulil 1261 vallutasid Nikaia väed [[Alexios Strategopoulos]]e juhtimisel Konstantinoopoli tagasi. Seetõttu kaldus vaekauss Genova suunas, kes oli saanud vabakaubanduse õigused Ladina keisririigis; Genova kaupmeeste käes oleva kaubanduskontrolli kõrval omandas Genova sadamaid ja vahejaamu paljudel saartel ja asundustes [[Egeuse meri\|Egeuse mere]] ääres. [[Chíose saar\|Chíose]] ja [[Lesbos]]e saared muutusid Genova kaubajaamadeks, samuti [[Smürna]] linn (İzmir). ~~1257–1270 pidas Veneetsia [[Genova vabariik\|Genovaga]] 13-aastast sõda ülemvõimu pärast.~~ 1274–1294 reisis Veneetsia kaupmees [[Marco Polo]] [[Hiina keiser\|Hiina keisri]] [[Kublai Khan]]i juurde, kelle õukonnas viibis ta 17 aastat. [[1489]]. aastal loobus Küprose kuninga Jacques III de Lusignani lesk, [[Veneetsia]]st pärit kuninganna Caterina Cornaro, troonist Veneetsia vabariigi kasuks, kes saare annekteeris. Enamiku oma ajaloost Lusignani kuningate võimu all oli Küpros olnud edukas [[keskaeg]]ne kuningriik, läänekristluse majanduskeskus Lähis-Idas. Kuningriigi langus algas, kui see segati Itaalia kaubandusvabariikide [[Genova vabariik\|Genova]] ja Veneetsia vahelisse võitlusse. Sõdaa Genovaga aastatel 1373–1374, lõppes peamise sadama [[Famagusta]] okupeerimisega. Lõpuks sai Küpros Veneetsia abiga Famagusta tagasi. Veneetsia võim Küprosel kestis veidi üle 80 aasta – kuni 1571. aastani, kui [[Osmanite riik]] [[sultan]] [[Selim II]] juhtimisel kogu saare vallutas. [[18. sajand]]il hakkas Venezia vabariigi tähtsus vähenema ja vabariik kaotati [[1797]]. aastal pärast [[Napoleon I]] poolt vallutamist. Venezia vabariigi alad jaotati [[Prantsusmaa]] ja [[Habsburgide riik\|Austria]] vahel. ▲[[Pilt:Eastern Mediterranean 1450 .svg\|pisi\|Veneetsia ülemere territooriumid 1450. aastal (rohelisega)]] {{pooleli}}

Veneetsia vabariik: erinevus redaktsioonide vahel