Kaitseseisukord: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
18. rida:
 
Eestis kuulutas välja sõjaseaduse kogu riigis [[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]] päev pärast [[Vabadussõda|Vabadussõja]] algust, [[29. november|29. novembril]] [[1918]].
 
17. jaanuaril 1921 päris kokkutulnud [[I Riigikogu]] Eesti Sotsiaaldemokraatlise Tööliste Partei Riigikogu rühm ([[Anton Palvadre]], [[August Rei]], [[Hans Martna]]) Vabariigi Valitsuselt aru:
*1) Kas on Valitsusel teada, et sõjaseaduse edasikestmine Vabariigis maksvate seadustega, eriti ka Vabariigi põhiseadusega vastolus on?
*2) Mis mõtleb valitsus teha, et seadusevastast olukorda ära lõpetada ja seaduslikku olukorda jalule seada?<ref>http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119179</ref>
 
18. jaanuaril 1921 nõudsid Riigikogu Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei rühma liikmed [[Hans Kruus]], [[Karl Freiberg]] ja [[Martin Bleimann]] sõjaseaduse kaotamist: "Endiselt kestab edasi sõjaseadus, endiselt töötavad sõjavälja- ja sõjaväeringkonna kohtud, mõistes peaasjalikult töölisi surma ja sunnitööle tsaariaegse korra järele, endiselt tarvitatakse erakordseid volitusi väljakuulutatud vabaduste kägistamiseks, endiselt vangistatakse Vabariigi kodanikka ja toimetatakse läbiotsimisi poliitilistel põhjustel ilma kohtu otsuseta, mis on 21. detsembril 1920. a. maksmahakanud põhiseaduse jäme rikkumine." Samasisulise ettepanekuga esinesid samal päeval ka kommunistide rühma liikmed [[Johannes Allikso]], [[Jaan Reinberg]], [[Johannes Soans]], [[Jaan Santa]] ja [[Johannes Vanja]]. <ref>http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119179</ref>
52. rida ⟶ 56. rida:
* [[Tartumaa]] valdades: Lohusuu, mustvee, Kasepää, Ranna, Peipsiäärne, Kavastu, Kastre-Võnnu, Avinurme, Võtikvere, Vara, Tammiste, Luunja, Mäksa, Ahja, Roela, Saare, Pala, Kokora, Alatskivi, Rasina ja Meeksi
* [[Võrumaa]] valdades: Räpina, Kahkva, Orava, Veriora, Toolamaa ja Moisekatsi
* [[Petserimaa]] valdades: Petseri, Irboska, Järvesuu, kulje, Mikitamäe, Satserinna, Senno ja Vilo ning Rootova ja Laura valdade pindalal idapool Panikovitsa-Laura-kudepi maanteed, viimane ühes arvatud.
 
[[12. märts]]il [[1934]] kuulutas Riigivanem [[Konstantin Päts]] oma otsusega nr. 173 (RT 1934, 22, 156) kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00176_t.jpg&tbn=1&pgn=9&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e013faf0d916591f97be0cd46a51e8b5</ref>, mille [[V Riigikogu]] ka kinnitas (RT 1934, 23, 169). Hiljem kaitseseisukorda pikendati regulaarselt riigivanema otsustega.